1., 2. Miks on tuli sobiv näide keele väe kohta?

OKTOOBRI algupoole aastal 1871 laastas Wisconsini osariigi kirdeosa väidetavalt kõige hävitavam metsatulekahju USA ajaloos. Raevukas põlengus hukkus üle 1200 inimese ja hävis rohkem kui kaks miljardit puud. See kohutav tulekahju sai ilmselt alguse möödasõitnud rongi sädemetest. See võib tuletada meile meelde sõnad tekstis Jaakobuse 3:5: „Mõtle, kui väike tuli võib süüdata põlema suure metsa.” Mida aga piiblikirjutaja sellega mõtles?

² Jaakobuse näite mõte selgub salmist 6, kus on kirjas: „Keel on tuli.” Keel sümboliseerib siin meie kõnevõimet. Nagu tuli, nii võivad ka meie sõnad põhjustada suurt kahju. Piiblis öeldakse isegi, et „surm ja elu on keele võimuses”. (Õpet. 18:21.) Muidugi ei lõpeta me selle pärast rääkimist, et on oht öelda midagi halba, samamoodi nagu me ei keeldu kasutamast tuld kartuses, et see võib põhjustada kahju. Kui suudame tuld kontrolli all hoida, saame seda kasutada toidu valmistamiseks, enda soojendamiseks ja pimedal ajal valgustuseks. Kui talitseme oma keelt, saame kasutada  selle väge, et kiita Jumalat ja aidata teisi. (Laul 19:14.)

3. Millist kolme keelekasutuse aspekti me arutama hakkame?

³ Ükskõik, kas kasutame suhtlemiseks kõnekeelt või viipekeelt, on võime anda edasi oma mõtteid ja tundeid imeline kingitus Jumalalt. Kuidas kasutada seda kingitust kosutaval, mitte mahakiskuval moel? (Loe Jaakobuse 3:9, 10.) Selles artiklis võtame vaatluse alla keelekasutuse kolm tähtsat aspekti: millal rääkida, mida rääkida ja kuidas rääkida.

4. Too näiteid, millal on „aeg vaikida”.

⁴ Kõnelemine on meie igapäevaelu osa, kuid meil pole vaja teha seda kogu aeg. Tegelikult öeldakse Piiblis, et on ka „aeg vaikida”. (Kog. 3:7.) Teise inimese kõnelemise ajal vaikimist peetakse lugupidamise märgiks. (Iiob 6:24.) Kui me ei räägi edasi konfidentsiaalset infot, näitab see meie arukust ja vahetegemisoskust. (Õpet. 20:19.) Samuti on tark talitseda keelt siis, kui keegi meid provotseerib. (Laul 4:4.)

5. Kuidas me saame näidata kõneanni eest Jumalale oma tänulikkust?

⁵ Teisalt öeldakse Piiblis, et on „aeg rääkida”. (Kog. 3:7.) Kui su sõber teeb sulle imeilusa kingituse, siis ilmselt ei pane sa seda kuhugi silma alt ära. Sa saad näidata oma tänulikkust nii, et leiad sellele hea otstarbe. Kui kasutame oma kõneandi targalt, saame näidata tänulikkust Jehoovale. See võib hõlmata seda, et väljendame oma tundeid, räägime oma vajadustest, innustame kedagi või kiidame Jumalat. (Laul 51:15.) Kuidas aga teha kindlaks, millal on parim aeg rääkida?

6. Kuidas illustreeritakse Piiblis seda, kui tähtis on valida rääkimiseks õige aeg?

⁶ Õpetussõnad 25:11 illustreerib, kui tähtis on valida rääkimiseks õige aeg. Seal öeldakse: „Õigel ajal öeldud sõnad on otsekui kuldõunad hõbevaagnail.” Kuldõunad on ilusad, aga nende ilu tuleb veelgi rohkem esile, kui nad on hõbedast vaagnal. Kui valime hoolega rääkimiseks sobivat aega, on meie kõne meeldivam ja mõjusam. Miks võib nii öelda?

7., 8. Kuidas järgisid meie vennad Jaapanis Jeesuse eeskuju?

⁷ Meie sõnad võivad olla just need, mida kuulaja vajab, ent kui me ei vali rääkimiseks õiget aega, ei pruugi need olla nii mõjusad. (Loe Õpetussõnad 15:23.) Näiteks 2011. aasta märtsis laastasid Jaapani idaosa maavärin ja tsunami, mille tõttu hävisid terved linnad. Üle 15 000 inimese kaotas oma elu. Kuigi Jehoova tunnistajad kannatasid ühes teistega, kasutasid nad igat võimalust, et Piibli abil leinajaid lohutada. Paljud sealsed inimesed on budistid ja nad teavad Piibli õpetustest üsna vähe või ei tea üldse midagi. Meie vennad mõistsid, et vahetult pärast tsunamit pole ehk kõige parem aeg hakata leinast murtutele ülestõusmislootusest rääkima. Nad kasutasid oma kõneandi hoopis selleks, et inimesi emotsionaalselt toetada ja neile Piibli põhjal selgitada, miks sellised kohutavad asjad süütute inimestega juhtuvad.

⁸ Jeesus teadis, millal vaikida, ent ta teadis ka, millal on õige aeg rääkida.  (Joh. 18:33–37; 19:8–11.) Kord ütles ta oma jüngritele: „Mul on teile veel palju öelda, aga te ei suuda seda kõike praegu vastu võtta.” (Joh. 16:12.) Ida-Jaapani tunnistajad järgisid Jeesuse eeskuju. Kaks ja pool aastat pärast katastroofi osalesid nad ülemaailmses hoogtöös ja jagasid inimestele voldikuid „Kuningriigisõnum” nr 38, mille pealkirjaks on „Kas surm on kõige lõpp?”. Sel ajal olid inimesed rohkem valmis kuulama lohutavat sõnumit ülesäratamisest ja paljud võtsid voldiku meeleldi vastu. Muidugi on kultuurid ja inimeste uskumused väga erinevad, nii et meil igaühel on tarvis püüda teha kindlaks, millal on õige aeg rääkida.

9. Mis olukorras veel on vajalik valida rääkimiseks õige aeg?

⁹ Mis juhul veel on tarvis mõelda, millal on õige aeg rääkida? Oletame, et keegi solvab sind, ehkki tal võivad olla head kavatsused. Sel juhul on tark võtta aega otsustamiseks, kas asi on ikka nii tõsine, et meil oleks vaja see teema üles võtta. Kui leiame, et on siiski tarvis rääkida, poleks tark teha seda ärritunud olekus, kui üle meie huulte võivad tulla mõtlematud sõnad. (Loe Õpetussõnad 15:28.) Samuti on meil vaja mõelda, millal on õige aeg rääkida Piibli tõest oma lähedastele. Me soovime, et nad õpiksid Jehoovat tundma, kuid meil on tarvis olla kannatlik ja tähelepanelik. Õiged sõnad õigel ajal võivad puudutada meie lähedase südant.

10. a) Miks peaksime sõnu valides olema hoolikad? b) Too näide sobimatust kõnest.

¹⁰ Sõnadel on vägi teha haiget, aga ka tuua kosutust. (Loe Õpetussõnad 12:18.) Valusate sõnade kasutamine on praeguses Saatana maailmas üsna tavaline. Meelelahutustööstus õhutab inimesi teritama „oma keelt kui mõõka” ja sihtima „jõhkraid sõnu kui nooli”. (Laul 64:3.) Kristlastel aga on vaja hoiduda sellisest kõnepruugist. „Jõhkrate sõnade” üheks näiteks on sarkasm – see, kui püütakse torkavate märkustega teisi maha teha või pilgata. Sarkasm saab tihti alguse naljategemisest, mis võib aga kiiresti muutuda lugupidamatuks ja solvavaks kõneks. Kristlastele on öeldud, et solvavad sõnad tuleb kõrvale heita. Huumor võib lisada meie kõnele vürtsi, ent meil tuleb hoiduda püünisest ajada teisi naerma teravate sarkastiliste väljenditega, mis kedagi solvavad või alandavad. Piibel manitseb meid: „Ärgu tulgu teie suust ühtki inetut sõna, vaid teie kõne olgu alati kosutav ja meeldiv kuulata.” (Efesl. 4:29, 31.)

11. Kuidas on õigete sõnade valimisega seotud meie süda?

¹¹ Jeesus ütles, et „suu räägib sellest, mida süda on täis”. (Matt. 12:34.) Seega saab sobivate sõnade valimine alguse südamest. Meie sõnad peegeldavad tavaliselt seda, mida me tegelikult teistest mõtleme. Kui meie südames on armastus ja kaastunne, siis on ilmselt ka meie sõnad positiivsed ja kosutavad.

12. Mis aitab meil parandada oskust valida õigeid sõnu?

¹² Sobivate sõnade valimine eeldab ka hoolikat mõtlemist ja head vahetegemisoskust. Isegi tark kuningas Saalomon „mõtiskles asjade üle ja uuris kõike põhjalikult”, et „leida meeldivaid sõnu ja tõesõnu täpselt kirja panna”. (Kog. 12:9, 10.) Kas sulle tundub,  et tihti on raske leida „meeldivaid sõnu”? Kui nii, siis on sul ehk tarvis suurendada oma sõnavara. Üks võimalus selleks on pöörata tähelepanu sõnadele, mida kasutatakse Piiblis ja meie väljaannetes. Samuti on hea õppida tundmatute sõnade tähendusi. Ja veel olulisem on õppida, kuidas me saaksime oma sõnadega teisi kosutada. Selles on meile heaks eeskujuks Jeesus. Ta teadis täpselt, mida rääkida, sest Jehoova oli talle andnud „õpetatud keele, et ... väsinule õige sõnaga vastata”. (Jes. 50:4.) Kui võtad aega, et mõelda, mida soovid öelda, aitab see sul leida õigeid sõnu. (Jaak. 1:19.) Võiksid kaaluda, kas need sõnad tõesti annavad edasi mõtte, mida soovid öelda, ning millist mõju võivad sinu sõnad avaldada kuulajatele.

13. Miks on tähtis, et meie jutt oleks arusaadav?

¹³ Iisraelis puhuti trompeteid, et rahvas kokku kutsuda või laiali saata, ning ka selleks, et sõjavägi lahingusse juhtida. Piiblis kasutatakse trompetihäält sobiva näitena selle kohta, et jutt peaks olema selge ja arusaadav. Ebaselge trompetisignaal võis sõjaväele osutuda hukatuslikuks. Samamoodi võib meie kõne olla eksitav, kui see pole arusaadav. Ent kuigi me soovime end väljendada selgelt, ei taha me olla järsud või taktitundetud. (Loe 1. Korintlastele 14:8, 9.)

14. Too näide Jeesuse lihtsast ja mõistetavast kõnest.

¹⁴ Jeesus on meile parimaks eeskujuks, kuidas valida õigeid sõnu. Mõtle tema lühikesele, ent võimsale jutlusele, mis on kirjas Matteuse evangeeliumi peatükkides 5–7. Jeesus ei rääkinud ebaselgelt või liiga ilustatult, samas ka mitte järsult või solvavalt. Ta kõneles selgelt ja lihtsalt, et puudutada oma kuulajate südant. Näiteks kui ta ergutas inimesi mitte muretsema liigselt oma igapäevase toidu pärast, rääkis ta sellest, kuidas Jehoova hoolitseb lindude eest. Seejärel võrdles ta oma kuulajaid lindudega, öeldes: „Eks teie ole väärtuslikumad kui nemad?” (Matt. 6:26.) Kui armastav, lihtne ja südantpuudutav mõte! Aga vaadelgem nüüd meie keelekasutuse kolmandat aspekti.

15. Miks me peaksime rääkima lahkelt?

¹⁵ See, kuidas me midagi ütleme, võib olla sama oluline kui see, mida me ütleme. Kui Jeesus oli rääkimas oma kodulinna Naatsareti sünagoogis, siis inimesed „imestasid meeldivate sõnade üle tema huulilt”. (Luuka 4:22.) Lahke jutt puudutab südant ega kahanda kuidagi meie keele väge. Tegelikult võib lahke kõne olla isegi veenvam. (Õpet. 25:15.) Me saame järgida Jeesuse eeskuju, kui räägime lahkelt ja viisakalt ning arvestame teiste tunnetega. Kui Jeesus nägi rahvahulga suurt soovi teda kuulata, oli tal neist kahju ja ta „hakkas neile paljusid asju õpetama”. (Mark. 6:34.) Isegi kui teda solvati, ei vastanud ta vihaselt. (1. Peetr. 2:23.)

16., 17. a) Kuidas me saame järgida Jeesuse eeskuju, kui räägime pereliikmete või heade sõpradega? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Too näide lahke sõna väest.

¹⁶ Leebelt ja taktitundeliselt rääkimine ei pruugi olla alati kerge, iseäranis siis, kui me oma kuulajat väga hästi  tunneme. Näiteks kui tegemist on meie pereliikme või hea sõbraga, võib meile tunduda, et me ei pea oma sõnu eriti hoolega jälgima. Ent kas Jeesus arvas, et tema lähedased suhted jüngritega annavad talle vabaduse rääkida nendega kuidas tahes? Kindlasti mitte! Kui apostlid vaidlesid selle üle, kes neist on suurim, manitses Jeesus neid lahkelt ja tõi neile eeskujuks väikese lapse. (Mark. 9:33–37.) Kogudusevanemad saavad Jeesust jäljendada, kui annavad nõu „tasase meelega”. (Gal. 6:1.)

¹⁷ Isegi kui keegi ütleb meile midagi solvavat, võib lahke vastus tuua häid tulemusi. (Õpet. 15:1.) Näiteks elas ühe üksikema teismeline poeg kaksikelu. Üks heade kavatsustega kristlik õde ütles sellele emale: „Nii kurb, et sinu kasvatustöö pole vilja kandnud.” Ema mõtles hetke ja vastas: „On tõsi, et praegu ei lähe asjad hästi, aga minu kasvatustöö jätkub. Räägime sellest pärast Harmagedooni. Alles siis võime midagi kindlat öelda.” See leebe vastus aitas nende kahe õe vahel rahu hoida ja julgustas ka seda poega, kes vestlust pealt kuulis. Ta mõistis, et ema pole tema suhtes lootust kaotanud ning see ajendas teda tegema lõpu halbade kaaslastega suhtlemisele. Aja möödudes ta ristiti ja hiljem teenis ta Peetelis. Olgu meie vestluspartneriteks siis usukaaslased, pereliikmed või võõrad, peaksid meie sõnad olema „alati lahked, soolaga maitsestatud”. (Kol. 4:6.)

18. Kuidas aitab Jeesuse eeskuju järgimine meil kasutada oma kõneandi targasti?

¹⁸ Suutlikkus väljendada oma mõtteid ja tundeid on tõesti imeline and. Järgigem siis Jeesuse eeskuju ja valigem rääkimiseks õige aeg ja õiged sõnad ning kõnelgem lahkelt. Siis on meie keel kuulajatele kosutuseks ja toob rõõmu Jehoovale.