Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Uuendatud ingliskeelne „Uue maailma tõlge”

Uuendatud ingliskeelne „Uue maailma tõlge”

AASTATE vältel on ingliskeelset „Uue maailma tõlget” korduvalt uuendatud, kuid 2013. aasta väljaandes tehtud muudatused on kõige ulatuslikumad. Näiteks on selles nüüd umbes 10 protsenti vähem sõnu kui varem, mõned Piibli võtmeväljendid on muudetud, tavaväljaandesse on lisatud selgitavaid allmärkusi ning mõningates peatükkides on tekst paigutatud poeesiavormi. Selles artiklis pole võimalik käsitleda kõiki uuendusi, kuid vaadelgem mõningaid peamisi.

Milliseid piibliväljendeid on muudetud? Nagu eelmises artiklis mainiti, muudeti algkeelsete sõnade šeool ja hades (eesti keeles põhivaste „surmavald”) ning nefeš ja psykhe (eesti keeles põhivaste „hing”) tõlkevasteid. Lisaks vahetati välja hulk teisi termineid.

Näiteks vaadati üle sõnad, mis kirjeldavad Jeesuse hukkamisviisi. Sõna impale asendati vastega execute on a stake (’postil hukkama’) või nail to the stake (’postile naelutama’), sest impale võib inglise keeles jätta ka mulje, et hukatav aeti teibasse, nii et piinapost läbistas tema keha. (Matt. 20:19; 27:31.) Loose conduct (’lodev käitumine’) vahetati väljendi brazen conduct (’jultunud käitumine’) vastu, mis kirjeldab paremini põlglikku ja häbitult üleolevat suhtumist, mida vastav kreeka sõna hõlmab. Varem ingliskeelses tõlkes kasutatud sõna long-suffering võib jätta mulje pikaaegsest kannatamisest ning see asendati vastega patience (’kannatlikkus’), mis annab õige mõtte paremini edasi. Sõna revelries asendati väljendiga wild parties (’metsik pidutsemine’), mis on inglise keeles tänapäeval arusaadavam. (Gal. 5:19–22.) Väljendi loving-kindness (’armastav lahkus’) asemel on nüüd loyal love (’truu armastus’), mis annab paremini edasi selle termini sisu ning mis esineb sageli paralleelselt sõnaga faithfulness (’ustavus’). (Laul 36:5; 89:1.)

Mõningad väljendid, mis tõlgiti varem üldjuhul ühe ja sama vastega, on nüüd tõlgitud vastavalt kontekstile. Näiteks heebrea sõna oolam, mida tõlgiti varem enamasti väljendiga time indefinite (’määramata aeg’), võib tähendada ka igavikku. Mõtle näiteks, kuidas see teadmine on mõjutanud selliste salmide tõlkimist nagu Laul 90:2, mis räägib igavikulisest Jumalast, ja Miika 5:2, mis viitab piiritletud ajale.

Pühakirjas sageli esinevad heebrea ja kreeka terminid tähendusega ’seeme’ kannavad endas nii botaanilist kui ka ülekantud tähendust (’järeltulija’). Varasemad ingliskeelsed „Uue maailma tõlked” kasutasid läbivalt vastet seed (’seeme’), seda ka tekstis 1. Moosese 3:15. Ent praegu pole inglise keeles enam tavaks kasutada sõna seed järeltulija tähenduses. Seega on uuendatud väljaande kirjakohas 1. Moosese 3:15 ja muudes sarnastes kohtades vasteks offspring (’järeltulija’). (1. Moos. 22:17, 18; Ilm. 12:17.) Teistel juhtudel on see sõna tõlgitud vastavalt kontekstile. (1. Moos. 1:11; Laul 22:30; Jes. 57:3.)

Miks on nii palju sõnasõnalisi väljendeid ära muudetud? 2013. aasta uuendatud väljaande lisa A1 ütleb, et hea piiblitõlge „annab selgelt edasi algkeelse sõna või väljendi mõtte, kui sõnasõnaline tõlge oleks eksitav või ähmane”. Kui algkeelsed kõnekujundid on sihtkeeles arusaadavad, siis tõlgitakse need sõnasõnaliselt. Näiteks väljend „uurib läbi ... südame” tekstis Ilmutus 2:23 on arusaadav paljudes keeltes. Ent sama salmi väljend „uurib läbi neerud” ei pruugi olla kohe mõistetav. Seega on „neerude” asemel inglise keeles vaste tähendusega „sisimad mõtted”, mis annab edasi algkeele mõtte. Samamoodi on tekstis 5. Moosese 32:14 sõnasõnaline väljend „nisu neerurasv” tõlgitud arusaadavamalt „parim nisu”. Samuti pole mõte „huultelt ümberlõikamata” enamikus keeltes sugugi nii arusaadav kui uuendatud tõlke fraas „kõnelemisega raskusi”. (2. Moos. 6:12.)

Miks on väljend „Iisraeli pojad” tõlgitud nüüd peamiselt vastega „iisraellased” ning „isata poisid” vastega „isata lapsed”? Heebrea keeles võib mõni meessoost isikule viitav termin käia tegelikult mõlema sugupoole kohta. Näiteks osutab mõnes salmis kontekst sellele, et väljend „Iisraeli pojad” hõlmab nii mehi kui ka naisi, ja seepärast see ongi nüüd tavaliselt tõlgitud vastega „iisraellased”. (2. Moos. 1:7; 35:29; 2. Kun. 8:12.)

Selle põhimõtte järgi tõlgiti heebrea sõna tähendusega ’pojad’ tekstis 1. Moosese 3:16 juba ingliskeelse „Uue maailma tõlke” varasemates väljaannetes vastega „lapsed”. Ent nüüd on ka kirjakohas 2. Moosese 22:24 sama heebreakeelne sõna tõlgitud vastega „lapsed”. Seda põhimõtet järgides on „isata poiss” tõlgitud kui „isata laps” või „orb”. (5. Moos. 10:18; Iiob 6:27.) Sama lähenemine on ka kreekakeelses Septuagintas. Seda tõlkeprintsiipi järgides on nüüd ka kirjakohas Koguja 12:1 fraas „noormehepäevil” tõlgitud vastega „nooruspäevil”.

Miks on paljud heebrea verbivormid nüüd lihtsamalt edasi antud? Heebrea verbid väljendavad enamasti kas lõpetatud või lõpetamata tegevust. Varasemad ingliskeelsed „Uue maailma tõlked” lisasid heebrea verbi kestva või korduva tegevuse näitamiseks abisõnu, näiteks proceeded to või went on to. * Lõpetatud tegevuse näitamiseks lisati rõhusõnu või modaalverbe, nagu certainly (’kindlasti’), indeed (’tõesti’), must (’pidama’, ’tohtima’).

2013. aasta uuendatud ingliskeelsesse väljaandesse on lisatud selliseid abisõnu vaid juhul, kui need sisu mõistmisele kaasa aitavad. Näiteks pole vajadust välja tuua seda, et sõnale „ütles” vastav heebrea verb fraasis „Jumal ütles: „Saagu valgus””, väljendab kestvat tegevust ning seepärast seda uues ingliskeelses väljaandes ka ei tehta. (1. Moos. 1:3.) Samas jäeti kirjakohas 1. Moosese 3:9 verbi calling juurde jätkuvust väljendav abiverb kept, sest ilmselt hüüdis Jehoova Aadamat korduvalt. Enamasti on aga verbivorme edasi antud lihtsamalt, keskendumata aspektile, kas heebrea verb väljendab lõpetatud või lõpetamata tegevust. Tänu sellele on saavutatud ka see, et väljendusviis on teatud määral lakoonilisem nagu heebrea keelele omane.

Nüüd on rohkem peatükke värsivormis, mis annab paremini edasi algteksti hõngu

Miks on nüüd rohkem peatükke poeesiavormis? Paljud Piibli osad kirjutati algselt poeesiana. Tänapäeva keeltes on luule üheks silmapaistvaks erijooneks riim, kuid heebrea luule tähtsaimateks tunnusteks on parallelism ja vastandus. Heebrea poeesia rütmi ei loo mitte sõnariimid, vaid mõtete loogiline järgnevus.

Juba varasemad ingliskeelsed „Uue maailma tõlked” vormindasid Iiobi ja Laulude raamatu värsivormis, toomaks välja, et need olid algselt mõeldud laulmiseks või ettelugemiseks. Selline paigutus tõstab esile poeesiale omaseid elemente ja aitab ka mõtteid paremini meelde jätta. 2013. aasta uuendatud väljaandes on nüüd ka Õpetussõnade raamat, Ülemlaul ja paljud prohvetiraamatute peatükid värsivormis. See näitab, et need kirjutati poeesiana, ning toob paremini esile parallelisme ja vastandusi. Näiteks tekstis Jesaja 24:2 on igas reas vastandus ning iga järgnev rida toonitab, et mitte keegi ei pääse Jumala kohtumõistmisest. Poeesiavorm aitab lugejal mõista, et piiblikirjutaja pole siin ennast lihtsalt korranud, vaid on kasutanud Jumala sõnumi rõhutamiseks luulevõtteid.

Heebrea proosa ja poeesia ei pruugi alati olla selgelt eristatavad. Seepärast on piiblitõlgetes erinevusi selles osas, millised lõigud on edasi antud luulevormis. Üldiselt on see tõlkijate otsustada, millised salmid värsivormi paigutada. Vahel on ka proosatekst poeetilise sõnastusega ning kasutab mõtte esiletoomiseks kõnekujundeid, sõnamängu ja parallelismi.

Uue erijoonena on nüüd iga piibliraamatu ees lühiülevaade. See võimaldab näiteks poeetilist Ülemlaulu lugedes aru saada, kes mida ütleb.

Kuidas on piiblitõlke uuendamist mõjutanud algkeelsete käsikirjade uurimine? Esimene „Uue maailma tõlge” põhines heebreakeelsel masoreetsel tekstil ning Westcotti ja Horti kreekakeelsel standardtekstil. Muistsete käsikirjade uurimine on üha jätkunud ning heitnud valgust mõningatele piiblisalmidele. Surnumere kirjarullide tekst on nüüd avalikkusele kättesaadav ning läbi on uuritud järjest rohkem kreekakeelseid käsikirju. Paljud käsikirjad on nüüd kättesaadavad elektrooniliselt, nii et on kergem analüüsida nende erinevusi, otsustamaks milline heebrea- või kreekakeelne tekst on kõige usaldusväärsem. „Uue maailma tõlke” piiblitõlkekomitee on uurinud neid uuemaid materjale ja selle tulemusel on tehtud mõningaid muudatusi.

Näiteks kirjakohas 2. Saamueli 13:21 on kreekakeelses Septuagintas järgmine mõte: „Ta ei tahtnud aga haavata oma poja Amnoni tundeid, sest ta armastas teda, kuna see oli tema esmasündinu.” Varasemates „Uue maailma tõlgetes” puudus terve see lause, sest seda pole masoreetses tekstis. Ent Surnumere kirjarullides on see mõte olemas ning nüüd on see ka 2013. aasta „Uue maailma tõlkes”. Samal põhjusel lisati Jumala nimi viide kohta Esimeses Saamueli raamatus. Kreekakeelsete tekstide uurimise tulemusel on muudetud ka mõtete järjekorda kirjakohas Matteuse 21:29–31. See muudatus põhineb eri käsikirjade uurimisel leitud tõenditel, mitte aga ühel konkreetsel kreekakeelsel alustekstil.

Need on vaid mõned muudatused, mis hõlbustavad Piibli lugemist ja mõistmist paljudel neil, kes peavad „Uue maailma tõlget” Jumala kingituseks.

^ lõik 10 Vaata 1984. aasta ingliskeelsest „Uue maailma tõlkest” („New World Translation of the Holy Scriptures – With References”) lisa 3C „Hebrew Verbs Indicating Continuous or Progressive Action”.