1. a) Millise ülesande andis Jumal Aadamale? b) Kuidas on Jumala rahvas kasutanud oma keeleandi?

JUMAL JEHOOVA on kinkinud inimestele keelelised võimed. Eedeni aias andis Jumal Aadamale ülesande panna nimed kõigile loomadele. Aadam kasutas oma loovust ja mõistust, et anda igale loomale sobiv nimi. (1. Moos. 2:19, 20.) Sellest ajast peale on jumalateenijad kasutanud oma kõnevõimet ja keeleoskust, et kiita Jehoovat ja teha tema tahe teatavaks. Üks tähelepanuväärne viis, kuidas Jumala rahvas on nüüdisajal kasutanud oma keeleandi õige jumalateenimise edendamiseks, on Piibli tõlkimine.

2. a) Mis põhimõtteid on järginud „Uue maailma tõlke” piiblitõlkekomitee? b) Mida me selles artiklis arutame?

² Praeguseks on olemas tuhandeid piiblitõlkeid, kuid need erinevad üksteisest selle poolest, kui täpselt on algteksti sõnumit edasi antud. 1940-ndatel aastatel kehtestas „Uue maailma tõlke” piiblitõlkekomitee põhimõtted, mida on järgitud Piibli tõlkimisel rohkem kui 130 keelde. Need põhimõtted on järgmised. 1) Pidada pühaks Jumala nime ja kasutada seda kohtades, kus see Piibli algtekstis esineb. (Loe Matteuse 6:9.) 2) Järgida algteksti sõnastust ja struktuuri, kui see sihtkeeles on võimalik; anda selgelt edasi algkeelse sõna või väljendi mõte, kui sõnasõnaline tõlge oleks eksitav või ähmane.  3) Kasutada loomulikku, kergesti mõistetavat keelt, mida on hea lugeda. * (Loe Nehemja 8:8, 12.) Vaatame, kuidas neid põhimõtteid on rakendatud „Uue maailma tõlkes”, nii 2013. aasta uuendatud ingliskeelses väljaandes kui ka muudes keeltes.

3., 4. a) Missugused muistsed käsikirjad sisaldavad tetragrammi? b) Mida on paljud piiblitõlkijad teinud Jumala nimega?

³ Vanade heebreakeelsete piiblikäsikirjade, näiteks Surnumere kirjarullide uurijad võivad neis käsikirjades sageli kohata tetragrammi – neljast heebrea tähest koosnevat Jumala nime. Jumala nimi ei esine mitte üksnes nendes vanades heebreakeelsetes käsikirjades, vaid ka mõnedes kreekakeelse Septuaginta käsikirjades, mis pärinevad teisest sajandist e.m.a kuni esimese sajandini m.a.j.

⁴ Hoolimata selgetest tõenditest, et Jumala nimi kuulub Piiblisse, jätavad paljud tõlkijad selle püha nime oma tõlgetest täielikult välja. Toome näite. Kaks aastat pärast ingliskeelse „Uue maailma tõlke” kreeka osa väljaandmist aastal 1950 anti välja ka piiblitõlke „American Standard Version” uuendatud väljaanne „Revised Standard Version”. Sellest jäeti Jumala nimi välja, vastupidiselt „American Standard Versioni” 1901. aasta väljaandjate tõlkepõhimõtetele. Mispärast? Selle väljaande eessõnas on kirjas: „Mingi pärisnime kasutamine selle ühe ja ainsa Jumala kohta ... on kristliku kiriku kõikehaaravas usus täiesti kohatu.” See põhimõte võeti aluseks ka paljudes järgmistes tõlgetes, nii inglise kui ka muukeelsetes.

5. Miks on tähtis, et piiblitõlkes kasutataks Jumala nime?

⁵ Miks on see nii tähtis, kas piiblitõlkes kasutatakse Jumala nime või mitte? Kogenud tõlkija teab, kui vajalik on mõista autori kavatsusi, sest see mõjutab paljusid tõlkeotsuseid. Terve hulk piiblisalme näitab, kui oluline on Jumala nimi ja selle pühaks pidamine. (2. Moos. 3:15; Laul 83:18; 148:13; Jes. 42:8; 43:10; Joh. 17:6, 26; Ap. t. 15:14.) Piibli autor Jumal Jehoova suunas piiblikirjutajaid, et nad kasutaksid vabalt tema nime. (Loe Hesekiel 38:23.) Kui jätta piiblitõlkest välja nimi, mis esineb vanades käsikirjades tuhandeid kordi, näitab see lugupidamatust Piibli autori vastu.

6. Miks lisati uuendatud „Uue maailma tõlkesse” Jumala nimi veel kuude kohta?

⁶ Tõendeid selle kohta, et piiblitõlgetes tuleks kasutada Jumala nime, on tänapäeval rohkem kui kunagi varem. Ingliskeelse „Uue maailma tõlke” 2013. aasta uuendatud väljaandes esineb see nimi 7216 korda, mida on kuue võrra rohkem kui 1984. aasta väljaandes. Viis uut esinemiskohta on 1. Saamueli 2:25; 6:3; 10:26; 23:14, 16. Nendes kohtades taastati Jumala nimi, tuginedes heebreakeelsest masoreetsest tekstist rohkem kui 1000 aastat vanematele Surnumere kirjarullidele, mis hiljuti avalikustati ja mis sisaldavad nendes salmides seda nime. Vanade käsikirjade uurimise tulemusel lisati Jumala nimi ka teksti Kohtumõistjate 19:18.

7., 8. Mida tähendab nimi Jehoova?

⁷ Tõelised kristlased mõistavad, kui tähendusrikas on Jehoova nimi. „Uue maailma tõlke” 2013. aasta väljaande lisas on selle nime kohta uuendatud infot.  „Uue maailma tõlke” piiblitõlkekomitee arusaama kohaselt tuleneb see nimi heebrea verbi havah kausatiivsest ehk põhjustavast vormist ning seega tähendab Jumala nimi „tema põhjustab [kellegi, millegi] saamise [kellekski, millekski]”. * Meie varasemates väljaannetes seostati seda tähendust tekstiga 2. Moosese 3:14, mis ütleb: „Ma Saan, Kelleks Ma Tahan.” Seepärast öeldi „Uue maailma tõlke” 1984. aasta väljaandes Jumala nime tähenduse selgituseks, et ta põhjustab iseenda saamise oma tõotuste täideviijaks. * Ent 2013. aasta uuendatud tõlke lisa A4 selgitab: „Nimi Jehoova küll hõlmab mõtet, et Jehoova ise saab, kelleks tahab, kuid sellega tema nime tähendus ei piirdu. See nimi sisaldab ka mõtet, et ta põhjustab oma loodu saamise, kelleks või milleks vaja, et oma eesmärgid täide viia.”

⁸ Tõepoolest, Jehoova põhjustab ka oma loodu saamise, kelleks või milleks vaja. Kooskõlas oma nime tähendusega suunas Jumal asjadekäiku näiteks nii, et Noast sai laevaehitaja, Betsaleelist osav käsitööline, Giideonist võidukas sõdalane ja Paulusest mittejuutide apostel. Jumala nimi on tema rahvale tõesti väga tähendusrikas. Ja „Uue maailma tõlke” piiblitõlkekomitee ei kahandaks kunagi selle nime tähtsust sellega, et jätaks selle Piiblist välja.

9. Mis on üks põhjus, miks Piibli tõlkimine teistesse keeltesse sai prioriteediks?

⁹ „Uue maailma tõlge”, mis on praegu olemas rohkem kui 130 keeles, näitab lugupidamist Jumala nime vastu, kasutades seda nime seal, kus see algtekstis esines. (Loe Malaki 3:16.) Vastupidiselt sellele valitseb praegu piiblitõlkimisel üldine suundumus Jumala nimi hoopis välja jätta, asendades selle näiteks nimetusega Issand või mõne kohaliku jumaluse nimega. See on peamine põhjus, miks Jehoova tunnistajate juhtiv kogu on seadnud prioriteediks teha võimalikult paljudele inimestele kättesaadavaks selline Piibel, mis austab Jumala nime.

10., 11. Mis olid mõned raskused, millega seisid silmitsi need, kes tõlkisid „Uue maailma tõlget” teistesse keeltesse?

¹⁰ Pühakirja tõlkimisega paljudesse keeltesse tekib rohkesti probleeme. Näiteks kasutas ingliskeelne „Uue maailma tõlge” varem mõnede teiste ingliskeelsete Piiblite eeskujul heebreapärast sõna Sheol. Koguja 9:10 kõlas ingliskeelses väljaandes umbes niimoodi: „Sheolis, kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust.” Paljudesse teistesse keeltesse tõlkijad seisid silmitsi mitme probleemiga: heebrea sõna šeool ja sellest tuletatud mugandid on enamikule lugejatele võõrad, seda ei leidu sõnaraamatutes ning see jätab tunde, nagu see oleks mõni geograafiline paik. Seepärast otsustati tõlkida heebrea sõna šeool ja vastav kreeka sõna hades inglise keeles vastega „the Grave” (sõna „haud” suure algustähega, et eristada seda tavalisest hauast).

¹¹ Mõnes keeles valmistas segadust see, kui heebrea sõna nefeš ja kreeka sõna psykhe (eesti keeles „hing”) püüti tõlkida läbivalt ühe ja sama vastega. Asi oli selles, et nendes keeltes  võis tõlkevastena kasutatud sõna jätta mulje, et hing on inimese mittemateriaalne osa. See võis anda edasi ekslikku mõtte, nagu oleks hing mingi vaim või kummitus, mitte inimene ise. Seepärast otsustati lõpuks tõlkida seda sõna vastavalt kontekstile, kooskõlas tähendustega, mis olid kirjas juba ingliskeelse „Uue maailma tõlke” 1984. aasta väljaande lisas. Oluliseks peeti seda, et tekst oleks hõlpsasti arusaadav, ning sageli lisati veel abistavaid allmärkusi.

12. Missuguseid muudatusi tehti ingliskeelse „Uue maailma tõlke” 2013. aasta väljaandes? (Vaata käesolevast ajakirjast ka artiklit „Uuendatud ingliskeelne „Uue maailma tõlge””.)

¹² Tõlkijatelt saabunud küsimused tõid ilmsiks tõsiasja, et sarnaseid väärarusaamu tekitavaid sõnu või fraase võib olla veelgi. Seega kiitis juhtiv kogu 2007. aasta septembris heaks ingliskeelse „Uue maailma tõlke” uuendamise. Selle töö käigus vaadati üle tuhandeid piiblitõlkijate küsimusi. Iganenud ingliskeelsed väljendid asendati uutega ja erilist tähelepanu pöörati sellele, et tekst oleks selge ja kergesti mõistetav, ilma et täpsus kannataks. Teiste keelte tõlkelahendid otsekui ihusid ka ingliskeelset teksti. (Õpet. 27:17.)

13. Millist vastukaja on leidnud 2013. aasta uuendatud piiblitõlge?

¹³ Kuidas on ingliskeelne uuendatud „Uue maailma tõlge” vastu võetud? Jehoova tunnistajate peakorterisse New Yorgis on saabunud tuhandeid tänukirju. Ühe meie õe mõtted peegeldavad paljude tundeid: „Piibel on otsekui aardelaegas, mis on pilgeni täis kalliskive. Jehoova sõnade lugemist sellest 2013. aasta väljaandest võib võrrelda nende kalliskivide uurimisega: nende tahkude, läbipaistvuse, värvi ja ilu imetlemisega. Lihtsas keeles piiblitekstid on aidanud mul paremini tundma õppida Jehoovat, kes embab mind otsekui isa ja räägib minuga leebelt.”

14., 15. Millist vastukaja on leidnud „Uue maailma tõlge” teistes keeltes?

¹⁴ Mitte ainult ingliskeelse „Uue maailma tõlke” uuendatud väljaanne pole leidnud head vastukaja. Üks eakas mees Bulgaariast Sofia linnast kommenteeris  bulgaariakeelset „Uue maailma tõlget”: „Olen Piiblit juba aastaid lugenud, aga mul pole varem olnud tõlget, millest saaks nii kergesti aru ja mis puudutaks südant.” Sarnaselt väljendas end ka üks meie Albaanias elav õde, kes sai endale „Uue maailma tõlke”: „Kui ilusasti küll kõlab Jumala sõna albaania keeles! Milline au, et Jehoova räägib meiega meie emakeeles!”

¹⁵ Paljudes maades on Piibel kallis ja seda pole kerge leida, nii et ainuüksi selle saamine on suur õnnistus. Rwandast teatatakse: „Pikka aega ei teinud need, kellega meie vennad uurivad, erilisi edusamme, kuna neil polnud Piiblit. Neil polnud nii palju raha, et osta endale kirikupiiblit. Samuti ei saanud nad hästi aru mõningatest salmidest ning see takistas nende vaimset kasvu.” Olukord muutus, kui kohalikus keeles anti välja „Uue maailma tõlge”. Üks nelja teismelise lapsega Rwanda perekond ütles: „Me täname südamest Jehoovat ning ustavat ja arukat orja, et saime endale selle Piibli. Oleme väga vaesed ja meil polnud raha, et igale pereliikmele Piibel osta. Nüüd aga on meil igaühel oma Piibel. Me loeme koos perega Piiblit iga päev, et näidata Jehoovale oma tänulikkust.”

16., 17. a) Mis on Jehoova soov oma rahva suhtes? b) Mis peaks olema meie kindel otsus?

¹⁶ Aja jooksul tõlgitakse „Uue maailma tõlke” uuendatud väljaanne veel paljudesse teistesse keeltes. * Saatan püüab seda tegevust küll takistada, kuid me usume, et Jehoova sooviks on, et kõik tema rahva liikmed kuuleksid teda selges ja mõistetavas keeles. (Loe Jesaja 30:21.) Tuleb aeg, mil „Jehoova tundmine täidab maa, otsekui veed katavad merepõhja”. (Jes. 11:9.)

¹⁷ Võtkem siis otsuseks kasutada igat Jehoova kingitust, sealhulgas seda tõlget, mis austab tema nime. Laskem tal oma sõna kaudu endaga iga päev rääkida. Tema piiritud võimed lubavad tal tähelepanelikult kuulata meie palveid. Selline suhtlemine aitab meil Jehoovat järjest paremini tundma õppida ja meie armastus tema vastu üha kasvab. (Joh. 17:3.)