Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Karjane, kes meie eest hoolt kannab

Karjane, kes meie eest hoolt kannab

Tule Jumala ligi

Karjane, kes meie eest hoolt kannab

Matteuse 18:12–14

„KAS Jumal hoolib ka minust?” Kui sa oled endalt seda küsinud, siis pole sa ainus. Paljud meist on kogenud kannatusi ja raskusi, ning mõnikord võime mõelda, kas meid ümbritseva tohutu universumi Looja tunneb meie vastu huvi. Me tahame teada, kas Jehoova Jumal hoolib igaühest meist. Kui Jeesus, kes tunneb Jehoovat kõige paremini, oli maa peal, jutustas ta ühe loo, mis annab meile südantsoojendava vastuse.

Viidates sellele, kuidas karjane hoolitseb oma lammaste eest, lausus Jeesus: „Kui kellelgi inimesel juhtub olema sada lammast ja üks neist eksib ära, eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedele ja lähe otsima seda, kes on ära eksinud? Ja kui juhtub, et ta selle leiab, tõesti ma ütlen teile, et ta sellest tunneb rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast, kes ei olnud ära eksinud. Nõnda ei ole ka teie Isa tahtmine, kes on taevas, et üks neist pisukesist hukka läheks” (Matteuse 18:12–14). Vaadelgem, kuidas maalib Jeesus siin pildi Jehoova hellast hoolest iga oma teenija eest.

Karjane tundis vastutust iga lamba eest. Kui lammas eksis karjast, märkas karjane, milline neist on kadunud. Ta teadis igat lammast nime järgi, mille ta oli talle andnud (Johannese 10:3). Hooliv karjane ei puhanud enne, kui oli eksinud lamba karja juurde tagasi toonud. Kui ta läks kadunut otsima, ei seadnud ta ohtu ülejäänud 99 lammast. Karjased hoidsid sageli kokku, nii et nende karjad segunesid. * Niisiis karjane, kes läks puuduvat lammast otsima, võis jätta oma karja ajutiselt teiste karjaste hoolde. Kui ta kadunud lamba tervena leidis, oli tal põhjust rõõmutseda. Ta pani hirmunud looma oma õlgadele ning tõi tagasi karja juurde, kus see võis tunda end kindlana ja kaitstuna (Luuka 15:5, 6).

Selgitades seda kujukat näidet, ütles Jeesus, et Jumal ei taha, et „üks neist pisukesist hukka läheks”. Varem oli Jeesus hoiatanud oma jüngreid selle eest, et nad ei paneks komistama kedagi ’neist pisukesist, kes temasse usuvad’ (Matteuse 18:6). Mida siis Jeesuse näide meile Jehoova kohta õpetab? Seda, et ta on Karjane, kes hoolib väga igast oma lambast, ka neist pisukesist, kes võivad tunduda maailma silmis tühisena. Jah, Jumala jaoks on iga tema teenija ainulaadne ja väärtuslik.

Kui sa tahad olla kindel, et Jumal hoolib ka sinust, siis miks mitte õppida lähemalt tundma Suurt Karjast Jehoova Jumalat ning uurida, kuidas temaga lähedasemaks saada. Seda tehes võib tekkida ka sinul samasugune veendumus, nagu oli apostel Peetrusel, kes tõenäoliselt kuulis vahetult Jeesuse näidet kadunud lambast. Ta kirjutas hiljem: „Heitke kõik oma mure tema [Jumala] peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (1. Peetruse 5:7).

[Allmärkus]

^ lõik 3 Polnud raske eraldada üht karja teisest, kuna iga lammas reageeris oma karjase ainuomasele kutsele (Johannese 10:4).