Vägivallaohvrite õigused leidsid kaitset
Vägivallaohvrite õigused leidsid kaitset
PRANTSUSMAAL Strasbourg’is langetas Euroopa Inimõiguste Kohus 3. mail 2007 ühehäälse otsuse Gruusia vabariigi Jehoova tunnistajate kasuks. Kohus leidis, et sealseid tunnistajaid oli koheldud ebainimlikult ja nende õigust usuvabadusele oli rikutud. Samuti tegi kohus etteheiteid Gruusia endisele valitsusele, et see ei olnud kuritegusid toimepannud isikuid vastutusele võtnud. Mis eelnes sellele otsusele?
17. oktoobril 1999 olid pealinnas Tbilisis umbes 120 Gldani koguduse Jehoova tunnistajat rahumeelselt jumalateenimiseks kokku tulnud. Järsku tormas koosolekupaika suur rahvajõuk, keda juhtis õigeusu preestri ametist tagandatud Vasili Mkalavišvili. Puukaigaste ja raudristidega relvastatud jõuk ründas julmalt kohalviibijaid, vigastades paljusid, mõningaid koguni väga rängalt. Üks naine sai peksmise tagajärjel püsiva nägemiskahjustuse. Vähemalt 16 inimest vajas arstiabi. Kui osa tunnistajaid läks politseijaoskonda abi järele, ütles politseiülem, et tema oleks neid veelgi halvemini kohelnud! Keegi rahvajõugust filmis rünnakut ja seda näidati hiljem riigitelevisioonis ning sealt võis selgelt näha, kes olid kallaletungijad. *
Kannatada saanud tunnistajad tegid rünnaku kohta politseile avaldused, aga ründajate suhtes ei võetud midagi ette. Asjaga tegelema määratud politseiuurija ütles, et tema on õigeusklik ega saa selles asjas erapooletu olla. Tsiviilvõimude tegevusetus andis usuäärmuslastele julgust korraldada üle saja samalaadse rünnaku.
Seega, 29. juunil 2001 esitasid Jehoova tunnistajad Euroopa Inimõiguste Kohtule ametliku avalduse. * 3. mail 2007 langetas kohus lõpliku otsuse, milles kirjeldas üksikasjalikult rünnakut ja mõistis hukka võimuorganite tegevusetuse. Kohus ütles, et „ametivõimudel ... oli kohustus otsekohe tegutseda ja informatsiooni [rünnaku kohta] kontrollida”. „Võimude tolerantsus selliste tegude suhtes,” öeldi otsuses, „vaid nõrgestab avalikkuse usaldust õiguslikesse printsiipidesse ja riigi võimesse õigusnormidest kinni pidada.”
Kohus teatas menetluse lõpetuseks: „Kuna 17. oktoobril 1999 toimunud kallaletung hagejate vastu kujutas endast esmakordset laiaulatuslikku kallaletungi Jehoova tunnistajatele, andis ametivõimude tegevusetus samale ründajate grupile julgust levitada usulist vägivalda terves Gruusias.”
Niisiis leidsid vägivaldse rünnaku ohvrite õigused kaitset ja Gruusia valitsusele tehti korraldus maksta hüvitist ning tasuda Gldani koguduseliikmete kohtukulud. Jehoova tunnistajatel Gruusias on hea meel, et vägivallatsemine ja julmused on suurelt osalt vaibunud, ning nad on ülirõõmsad selle üle, et Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus kinnitab nende õigust jumalateenimiseks rahumeelselt kokku tulla. Selle eest on nad tõeliselt tänulikud oma taevasele Isale Jehoova Jumalale, kelle juhatust ja kaitset on nad tundnud kogu aeg (Laul 23:4).
[Allmärkused]
^ lõik 3 Üksikasju võib lugeda ajakirjast „Ärgake!”, 22. jaanuar 2002, lk 18–24, väljaandjad Jehoova tunnistajad.
^ lõik 5 Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu organ, mis uurib inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkumisi. Gruusia ühines konventsiooniga 20. mail 1999 ning võttis sellega endale kohustuse pidada kinni selle artiklitest.