Kas meie maakera ootab ees häving?

KAS oled kunagi mõelnud, milline on maakera tulevik? Nähes meie kaunil planeedil toimuvat, arvavad paljud, et elu maakeral võib hävida.

Tõepoolest, tänapäeval hävitatakse maad, väärtarvitades selliseid kallihinnalisi ressursse nagu vesi, metsad ja hapras tasakaalus atmosfäär. On teadlasi, kes hoiatavad, et maakera ja kogu selle elutegevuse püsimajäämist võib ähvardada ka näiteks hiigelmeteoriit, plahvatav täht või päikese vesinikkütuse ammendumine.

Teadlaste arvates kaotab maakera pikkamööda – võib-olla miljardite aastatega – võime hoida alal inimelu. „Encyclopædia Britannica” iseloomustab seda kui „pöördumatut tendentsi korratuse suunas”.

Õnneks kinnitab Piibel meile, et Jehoova Jumal ei luba meie maakera ära hävitada või asustuskõlbmatuks muuta. Temal kui Loojal on piiramatult „suur võim”, mistõttu ta võib universumit määramata aega alal hoida (Jesaja 40:26). Seega võime uskuda järgmisi sõnu: „[Jumal rajas] maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti!” „Kiitke teda, päike ja kuu! Kiitke teda, kõik valguse tähed! ... Kui tema käskis, siis nad loodi! Ja ta püstitas nad alaliseks ja igaveseks” (Laul 104:5; 148:3–6).

Jumala eesmärk maaga

Jumala eesmärgiks pole iial olnud maakera väärtarvitamine ja saastamine, nagu seda tänapäeval tehakse. Vastupidi, Jumal lõi esimese mehe ja naise Aadama ja Eeva ning pani nad elama kaunisse aeda. Loomulikult ei saanud nende paradiislik kodu iseenesest kaunis püsida. Jumal pani nad seda „harima ja hoidma” (1. Moosese 2:8, 9, 15). Kui rõõmutoova ja rahuldustpakkuva töö andis Jumal meie algselt täiuslikele esivanematele!

 Kuid Jumala eesmärk maaga oli kaugelt laiaulatuslikum kui algupärase aia eest hoolitsemine. Ta tahtis, et kogu maakera muudetaks paradiisiks. Seepärast andis Jumal Aadamale ja Eevale käsu: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!” (1. Moosese 1:28).

Kahjuks seisis Jumala eesmärgile vastu kõrk ingel, kes sai tuntuks Saatanana. Ta ihkas, et Aadam ja Eeva teda teeniksid. Kasutades suhtlemiseks madu, õnnestus Saatanal neid õhutada mässule Jumala valitsusvõimu vastu (1. Moosese 3:1–6; Ilmutuse 12:9). Küll võis nende isekas lugupidamatus Loojale haiget teha! Ent Jehoova Jumala eesmärki maakera suhtes nende mässamine ei muutnud. Tema ütleb: „Nõnda on ... minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin!” (Jesaja 55:11).

Jehooval on olnud tõsine põhjus lubada Saatana mässul meie päevini kesta. Kogu selle aja jooksul on inimkond saanud katsetada mitmesuguseid ise enda üle valitsemise vorme. Tagajärjed on tõestanud, et Jumalast sõltumatus, mida on propageerinud Saatan, on määratud täielikule läbikukkumisele (Jeremija 10:23). *

Positiivse poolena saab mainida seda, et möödunud aastatuhandete kestel on Jumal paljusid ausameelseid inimesi õnnistanud. Ka on ta talletanud Piiblisse kirjutised, kust selgub, millised tagajärjed on Jumalale kuuletumisel või tema juhiste hülgamisel. Lisaks on Jehoova meie tuleviku heaks palju imelist korda saatnud. Ta on armastavalt andnud inimkonnale Päästja, läkitades oma armsa Poja Jeesus Kristuse õpetama meile parimat eluviisi ja andma meie eest elu (Johannese 3:16). Kuna Jeesus polnud surma väärt, kasutab Jumal tema surma kui õiguslikku alust osta tagasi see, mille Aadam ja Eeva kaotasid, nimelt võimalus elada igavesti paradiisis, mis katab kogu maakera. * Selleks on Jehoova Jumal moodustanud taevase valitsuse, mis peab valitsema kogu inimkonna üle. Selle Kuningriigi kuningaks on ta pannud oma Poja, ülesäratatud Jeesus Kristuse. Need oivalised ettevalmistused tagavad, et Jumala eesmärk maaga läheb täide (Matteuse 6:9, 10).

Niisiis võime täiesti kindlalt loota neile Piibli suurepärastele tõotustele: „Kurjad hävitatakse; aga kes Jehoovat ootavad, need pärivad maa! Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!” „Vaata, Jumala telk on inimeste juures! Ja tema asub nende juurde elama ja nemad on tema rahvad ja Jumal ise on nendega. Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” Ja kes aujärjel istus, ütles: „Vaata, ma teen kõik uueks!”” (Laul 37:9, 29; Ilmutuse 21:3–5).

Piibel ei ole iseendaga vastuolus

Siiski võidakse imestada, kuidas viia ülaltsiteeritud piiblitekste kokku nende piiblisalmidega, mis paistavad kõnelevat maakerale saabuvast lõpust. Vaadelgem mõningaid näiteid. Neisse süüvides selgub, et Piibel ei lähe iseendaga vastuollu.

 Juba ammu enne seda, kui teadlased täheldasid „tendentsi korratusele” kõigi füüsiliste objektide puhul, kirjutas Piibli laulik: „Vanasti sa [Jumal] panid maale aluse ja taevad on su kätetöö! Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad! Aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe!” (Laul 102:26–28).

Neid sõnu kirja pannes ei läinud laulik vastuollu Jumala igikestva eesmärgiga maa suhtes. Pigem vastandas laulik Jumala igavest eksistentsi kogu tema loodud mateeriale. Ilma Jumala igavese uuendava väeta jõuaks universum – kaasa arvatud päikesesüsteem, mille stabiilsusest, valgusest ja energiast me sõltume – totaalsesse korratusse ning lõpuks hävinguni. Seega, kui maakera oleks jäetud iseenda hooleks, siis ta ’kuluks’ ehk jõuaks lõpliku hävinguni.

Pühakirjas on teisigi salme, mis esmapilgul võivad tunduda olevat vastuolus Jumala seatud eesmärgiga maa suhtes. Näiteks räägib Piibel taeva ja maa kadumisest (Ilmutuse 21:1). Kindlasti ei ole need sõnad vastuolus Jeesuse tõotusega: „Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa” (Matteuse 5:5). Mida siis Piiblis mõeldakse sellega, kui kõneldakse taeva ja maa kadumisest?

Piibel kasutab väljendit „maa” tihtilugu piltlikus tähenduses, mõeldes selle all inimühiskonda. Mõelgem näiteks järgmisele salmile: „Maa oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad” (1. Moosese 6:11). On mõistetav, et siin viitab „maa” inimestele maa peal. Kirjakohas Jesaja 11:4 öeldakse: „Ta lööb oma suu vitsaga maad ja surmab oma huulte puhanguga õela!” Nii selles kui paljudes teistes kohtades kasutatakse sõna „maa” ilmselgelt piltlikus mõttes, et viidata inimestele.

Mõnikord kujutab Piibel maapealseid valitsusvõime taevaste või taevakehadega. Näiteks Babüloonia rõhujatest valitsejaid kujutati tähesarnastena, sest nad tõstsid end kõrgemale neist, kes neid ümbritsesid (Jesaja 14:12–14). Nagu oli ennustatud, saabuski aastal 539 e.m.a lõpp Babüloonia piltlikele „taevastele” ehk valitsevale klassile ning „maale” ehk selle valitsuse toetajatele (Jesaja 51:6). Seetõttu said meelt parandanud juudid pöörduda tagasi Jeruusalemma, kus „uued taevad” ehk uus valitsus hakkas valitsema „uut maad” ehk õiglast inimühiskonda (Jesaja 65:17).

Piibli sõnad taeva ja maa kadumise kohta viitavad ilmselt lõpule, mis tabab nüüdisaegseid korrumpeerunud inimvalitsusi ja nende jumalapõlgajatest toetajaid (2. Peetruse 3:7). See teeb teed Jumala uuele taevasele valitsusele, mis on õnnistuseks uuele õiglasele inimühiskonnale. Niisiis, „meie ootame [Jumala] tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab” (2. Peetruse 3:13).

Seega on sul alust uskuda Jumala tõotusse, et meie koduplaneet jääb kestma igavesti. Mis veelgi enam, Piibel näitab, mida tuleb teha, et elada sel imelisel ajal, mil maa muudetakse üleilmseks paradiisiks. Jeesus ütles: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3). Miks mitte võtta eesmärgiks uurida järele, mida Piibel maa ja inimkonna tuleviku kohta räägib? Sinu ümbruskonna Jehoova tunnistajad on heal meelel valmis sind selles abistama.

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 12]

Piibel tõotab, et meie koduplaneet jääb kestma igavesti

[Piltide allikaviited lk 10]

Taustal olev maakera: NASA/The Visible Earth (http://visibleearth.nasa.gov/); jääkaru: © Bryan and Cherry Alexander Photography