Kas sa tead?

Miks tervendas Jeesus pimedat meest järk-järgult?

Kirjakohast Markuse 8:22–26 võib lugeda, kuidas Jeesus tervendas Betsaidas pimeda mehe. Loos on kirjas, et kõigepealt pani Jeesus mehe silmadele sülge, seejärel aga küsis, mida ta näeb. Mehe vastusest ilmneb, et ta oli kuidagi segaduses: „Ma näen inimesi, ma näen neid nagu puid kõndimas!” Jeesus puudutas taas mehe silmi ning tulemuseks oli see, et mees „vaatas teravasti ja oli jälle terve; ja ta nägi kõike selgesti”. Ilmneb, et Jeesus tervendas meest järk-järgult. Miks?

Piibel ei anna otsest vastust, kuid sel konkreetsel juhul võiks seda seletada järgmiselt. Pärast aastatepikkust – või ka eluaegset – pimedust järsku nägema hakata tähendab tohutut muutust. Toome näite. Varasematel aegadel olid ponid kaevandustes tööloomadeks. Nad olid niivõrd harjunud pimedusega, et maa peal päevavalgusega kohanemiseks kulus neil terve päev. Pimedalt inimeselt eeldab see veelgi suuremat kohanemist. Nüüdisajal on kirurgidel õnnestunud mõningatel juhtudel likvideerida pimedate silmadega seotud mehhaanilisi probleeme, nii et nad on hakanud nägema. Ent tihtilugu on patsientidel raske tulla toime silmade kaudu ajju jõudva infovooga. Olles värvide, vormide ja vaadete maailmast hämmingus, satuvad nad segadusse ega suuda tunda ära isegi tuttavaid objekte. Aju õpib aja jooksul tõlgendama seda, mida silmad näevad.

Ilmselt kajastub selles, et Jeesus tervendas pimeda mehe tol korral järk-järgult, tema armastav hool mehe vastu. Lõpuks nägi mees kõike selgesti ja mõistis täielikult seda, mida ta nägi.

Miks oli Jeesuse päevil kirjarulli lugemine üsna tõsine ettevõtmine?

Kirjarulle valmistati tavaliselt 23–28 sentimeetri pikkustest ja 15–23 sentimeetri laiustest lehtedest. Mingi hulk lehti kleebiti serviti kokku või õmmeldi linase niidiga ühte. Mõnel juhul kasutati pikemaid lehti. Jesaja raamatu Surnumere kirjarull koosnes 17-st pärgamendiribast, kusjuures praeguseni säilinud osa on ligikaudu 7 meetri pikkune. Jesaja kirjarull, mida Jeesus kasutas Naatsareti kogudusekojas, võis olla umbes sama pikk (Luuka 4:16, 17).

Seoses selle looga ütleb Alan Millard oma raamatus „Discoveries From the Time of Jesus”: „Lugeja hoidis raamatut [kirjarulli] käes ning rullis seda vasaku käega lahti, samal ajal teist otsa paremas käes hoides ja loetut veerg veeru järel taas kokku rullides. Jeesus luges kogudusekojas Jesaja raamatu 61. peatükki, milleni jõudmiseks tal tuli küllap vist suurem osa kirjarullist lahti ja siis taas kokku rullida.”

Tol ajal polnud Jesaja raamat peatükkideks ja salmideks jaotatud nii nagu tänapäeval. Kui Jeesusele ulatati Naatsareti kogudusekojas Jesaja raamatu kirjarull, tuli tal leida üles lõik, mis meie Piiblites on märgistatud kirjakohana Jesaja 61:1, 2. Jeesus leidis raskusteta selle koha üles, mis näitab seda, kui hästi oli ta Jumala Sõnaga tuttav.