Kasuta teadmis- ja uudishimu õigel moel

„Inimene on olend, kes esitab küsimusi. Me hakkame küsimusi esitama juba väikesest peale ... Võiks isegi öelda, et inimkonna ajalugu on täis küsimusi ja vastuseid, mis oleme ise formuleerinud.” (Mehhiko luuletaja Octavio Paz)

 MIS paneb kokka uut retsepti välja mõtlema? Mis sunnib maadeuurijat kaugeisse paikadesse rändama? Miks küsib laps lõputult küsimusi? Üsna sageli on põhjuseks teadmis- ja uudishimu.

Kuidas on aga lood sinuga? Kas sa tunned huvi uute ideede vastu ning kas sa soovid leida vastuseid põnevatele küsimustele? Näiteks, kuidas sai elu alguse? Mis on elu mõte? Kas Jumal on olemas? Juba lapsest peale on paljud meist niisuguseid küsimusi esitanud ning tahtnud ikka teada miks ja mispärast. Kui me mingist asjast vaimustuses oleme, püüame selle kohta võimalikult palju infot ammutada. Seega võib teadmis- ja uudishimust palju kasu olla. Ent samas võivad need ka probleeme tekitada, isegi häda kaela tuua.

Vaja on ettevaatlikkust ja tasakaalu

Öeldakse, et uudishimu teeb vanaks. Tõepoolest, kohatu uudishimu teeb halba. Näiteks võib laps uudishimust puutuda tulist pliiti ning oma käe ära põletada. Ent teisest küljest, kui tahame midagi teada, võib see ajendada meid oma teadmisi süvendama ning aidata meil jõuda asjade üdini. Kas aga iga asi on üldse väärt lähemat tutvumist?

Iseenesestmõistetavalt on asju, millega tutvumine teeb halba. Kui inimene tunneb uudishimu pornograafia, okultismi, igasugu kultuste ja ekstremistide õpetuste vastu, võib ta kergesti ohtu sattuda. Nii neis kui ka muudes valdkondades oleks meil tark jäljendada heebrea laulukirjutajat, kes palvetas: „Eemalda mu silmad tühja vaatamast” (Laul 119:37).

On ka teadmisi, mis pole iseenesest kahjulikud, kuid on tegelikult mõttetud ning mittevajalikud. Näiteks, mis kasu oleks meil sellest, kui teaksime kõike filmistaaride ja kuulsuste eraelust, oleksime kursis kõigi spordimeeskondade ja võistlejate tulemustega või teaksime kõike viimastest automudelitest ja uudisseadmetest? Enamiku jaoks oleks niisuguste asjade „ekspert” küll tulutu olla.

Motiveeriv eeskuju

Keskendugem nüüd teadmishimu positiivsele küljele ning mõelgem Alexander von Humboldtile, 19. sajandi saksa loodusteadlasele ja geograafile, kelle järgi sai endale nime piki Lõuna-Ameerika läänerannikut kulgev hoovus.

Kord ütles Humboldt: „Tundsin juba noorest peale põlevat soovi reisida kaugetesse paikadesse, kus pole just paljud eurooplased käinud.” Humboldt tundis, et tema sees keeb lausa vastupandamatu tung laiendada oma silmaringi. Niisiis sõitis ta 29-aastaselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse  ekspeditsioonile, mis kestis viis aastat. Kogutud teabest koostas ta 30-köitelise reisikirjelduse.

Humboldt oli huvitatud kõigest: ookeani temperatuurist, sealsetest kaladest ja teelejäävatest taimedest. Ta ronis mägedel, uuris jõgesid ja sõitis ookeanidel. Humboldti uurimistöö pani aluse mitmele praegusele teadusharule. Kõik tema ettevõtmised said alguse vastupandamatust teadmishimust, mis saatis teda terve elu. Ameerika kirjanik Ralph Waldo Emerson ütles: „Humboldt oli üks neist imeinimestest ..., kes vahel harva maailmaareenile ilmuvad, justkui näitamaks meile, milleks inimmõistus on võimeline ja mida see saavutada suudab.”

Uurimist vääriv valdkond

Muidugi on väga vähestel meist võimalik saada maadeuurijaks või teha teadusavastusi. Siiski on olemas üks valdkond, kus saame oma mõistust rakendada, ning kui me seda teeme, on sellest kasu palju rohkem kui mingist muust õpitust. Jeesus Kristus mainis, millistest teadmistest on jutt, kui ta ütles palves oma taevasele Isale: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3).

Teadmised tõelisest Jumalast, kelle nimi on Jehoova, ning tema Pojast Jeesus Kristusest võivad pakkuda meile suuremat rahuldust kui ükskõik milline muu teave. Tuleta meelde elulisi küsimusi, mida mainiti selle artikli alguses. Neile võiks ka lisada küsimused: miks on maailmas nii palju kannatusi? kas inimesed rikuvad meie maa või koguni hävitavad selle? ja mida teeb Jumal, et seda ei juhtuks? Vastused neile küsimustele ei rahulda pelgalt meie teadmishimu. Nagu Jeesus ütles, võivad sellised teadmised tuua meile igavese elu. Miks me võime selles kindlad olla?

Piibel on Jumala inspireeritud Sõna. Selle kohta kirjutas kristlik apostel Paulus: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud” (2. Timoteosele 3:16, 17).

Mõtle, apostli sõnul annab Piibel teadmisi, mis aitavad meil teha kõike head! Need võimaldavad meil näha asju Jumala seisukohast. Ja me teame, et Jumala teadmised ja tarkus ületavad kõigi teiste omad. Jumal inspireeris prohvet Jesajat kirja panema niisugused sügavad sõnad: „Minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Jehoova! Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted!” (Jesaja 55:8, 9).

Kas sina tahaksid tundma õppida Jumala ülevaid teid ja mõtteid? Kas sul on soov uurida, mida ütleb selle kohta Jumala Sõna Piibel? Kas sind huvitab see, mida teeb Jumal kannatuste lõpetamiseks, ning mida head on tal varuks kuulekatele inimestele? Piiblis on esitatud kutse: „Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib!” (Laul 34:9).

Jumala Sõna võimsad tõed võivad avaldada siirastele inimestele sama suurt mõju nagu valgus pimedale, kes saab nägijaks. Apostel Paulus kuulutas: „Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Kui väljauurimatud on tema kohtumõistmised ja äraarvamatud tema teed!” (Roomlastele 11:33). Me ei suuda kunagi Jumala tarkust ja teadmisi lõpuni mõista.  Seega on meil võimalus elada elu, mis meid kunagi ära ei tüüta, ning avastada aina midagi uut.

Ära lase sel kaduda!

On tõsi, et enamik meist ei saa kunagi kuulsaks maadeuurijaks ega leiutajaks. Ja tõenäoliselt ei suuda me oma elu jooksul mõista kõike, mida tahaksime. Ära siiski lase kaduda oma teadmishimul, mis Jumal on meie sisse pannud.

Kasuta hästi seda Jumala antud kinki ning õpi Jumala inspireeritud Sõna Piiblit põhjalikult tundma. Kui sa seda teed, leiad, et elu on mõttekas ja rõõmus juba praegu ning peale selle on sul võimalik oma teadmishimu rahuldada terve igaviku vältel. Piibel ütleb Jumala kohta: „Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni” (Koguja 3:11).

[Kast/pildid lk 21]

Kas sa tead, et ...

• sajandeid enne seda, kui Kolumbus ja Magalhães kinnitasid maa kerakujulisust, teatas Piibel, et maa on sõõrjas, mitte lapik? (Jesaja 40:22)

• kaua enne seda, kui astronaudid nägid meie maad kosmosest, märkis Piibel, et maa ripub eimillegi kohal? (Iiob 26:7)

• vähemalt 2500 aastat enne seda, kui inglise arst William Harvey avastas inimese vereringesüsteemi, viitas Piibel südamele kui elu allikale? (Õpetussõnad 4:23)

• umbes 3000 aastat tagasi kirjeldas Piibel lihtsas keeles veeringet kui ökosüsteemi osa, mis aitab maa peal elu alal hoida? (Koguja 1:7)

Kas pole hämmastav, et neid teaduslikke fakte mainiti Piiblis kaua enne seda, kui inimesed need avastasid või neid mõistma hakkasid? Tegelikult on Piibel aardelaegas, milles sisalduvad eluks vajalikud teadmised lausa ootavad avastamist.

[Pilt lk 19]

Alexander von Humboldt