Tänapäeva „Iisraeli tütarlaps”

KAKS nädalat enne Jeesuse surma mälestusõhtut tegi Brasiilias Praia Grandes elav Salesi perekond nimekirja neist, keda nad kavatsevad sellele sündmusele kutsuda. Nad andsid mälestusõhtukutse ka oma kuueaastasele tütrele Abigaylile ja küsisid, kellele ta tahaks selle anda.

„Sellele onule, kes mulle alati naeratab,” vastas Abigayl.

„Kes ta on?” küsisid vanemad.

„See onu, kes on ratastoolis,” selgitas tüdruk.

Nelja päeva pärast näitas Abigayl oma vanematele seda meest, Walterit, kes elas kõigest kvartali kaugusel kuningriigisaalist. Rohkem kui 15 aasta eest, kui ta oli 28-ne, oli ta jäänud autoavarii tagajärjel alakehast halvatuks. Kuna ta oli varakas mees, saatsid teda kaks ihukaitsjat. Pärast seda kui Abigayl sai loa Walteriga rääkida, selgitasid tema vanemad mehele, et nende tütar tahaks talle ühe kutse anda.

Abigayl tegi esitluse ning lisas: „Kõigil teistel meie saalist on palju mälestusõhtukutseid, aga minul on ainult üks. Teie olete ainus, keda ma kutsun. Kui te ei tule, siis minul ei olegi kedagi. Aga kui te tulete, siis mul on hea meel ja Jehooval ka.”

Mälestusõhtu päeval koristasid Jehoova tunnistajad kuningriigisaali, et seda õhtuks ette valmistada; nende hulgas oli ka Abigayl. Pärastlõunal sõitis Walter sealt mööda, ja nähes Abigayli, ütles ta oma autojuhile, et see peataks. Ta tegi akna lahti ja küsis tüdrukult, mis ta siin teeb. Tütarlaps selgitas, et nad teevad tema jaoks saali korda.

Sellel õhtul oli Abigayl väga elevil. Kõne algas, kuid tüdrukuke vaatas aina ringi, et näha, kas Walter juba tuli. Ja siis ta äkki tuligi koos oma ihukaitsjatega. Abigayli näole ilmus lai naeratus. Pärast kõnet tunnistas Walter, et ta oli tegelikult juba sõitmas teise linna, aga muutis siis meelt ja tuli mälestusõhtule just Abigayli pärast. Mees lisas veel: „See kõne oli just, mida ma vajasin.” Ta küsis endale Piiblit ja hakkas seda uurima ning koosolekutel käima.

Ka Walteri õde soovis Abigayliga tuttavaks saada, kuna tema vend tütarlast nii tihti mainis. Kui nad tutvusid, oli õel väga hea meel, saades teada, kui tore väike tüdruk Abigayl on. „Nüüd ma tean, miks mu vend on nii rõõmus,” ütles ta.

Walter uurib Piiblit ja käib koosolekutel edasi. Samuti ta vastab ja räägib ka teistele seda, mida on õppinud. Kindlasti meenutab väike Abigayl meile Iisraeli tütarlast, kes aitas Naamanil tõelist Jumalat Jehoovat tundma õppida (2. Kuningate 5:2–14).