Tel Arad – möödunu tumm tunnistaja

Unustatud linn. Müstiline tempel. Mõistatuslikud iidvanad raidkirjad. Kas ei sobiks see seiklusfilmi teemaks? Tegelikult oli kõik see ja enamgi veel peidus kõrbeliivakihtide all Iisraelis Tel Aradi lähistel, enne kui arheoloogid seal väljakaevamistega algust tegid.

TÄNAPÄEVA Aradi peavad paljud külastajad tüüpiliseks Iisraeli linnakeseks. Linn oma 27 000 elanikuga paikneb Juuda kõrbes Surnumerest lääne pool. Ent muistne Iisraeli linn Arad jäi veel umbes kaheksa kilomeetrit lääne poole. Just seal on arheoloogid hoolikalt liivakihte eemaldanud ning rikkalikult ehitisi ja tekste päevavalgele toonud.

Neid tekste leiti ostrakonidelt, kirjatahvlitena kasutatud savinõukildudelt. Selline kirjutustava oli piibliaegadel üldlevinud. Tel Aradi lähedast väljakaevamispaika iseloomustatakse kui kõige rikkalikuma ostrakonikollektsiooni allikat, mis senini Iisraelist on leitud. Milles seisneb siis nende arheoloogiliste leidude väärtus?

Tel Aradi leiud katavad pika perioodi piibliajaloost, ulatudes Iisraeli kohtumõistjate päevist Babüloonia sissetungini Juudamaale aastal 607 e.m.a. Niisiis aitavad need leiud kinnitada Piibli õigsust. Samuti heidavad need valgust sellele, kuidas muistne Iisraeli rahvas suhtus Jumala isikunimesse.

Arad ja Piibel

Tõsi küll, Piiblis räägitakse Aradist suhteliselt vähe. Kuid see strateegiliselt soodsal kohal asunud linn kontrollis kord tähtsat kaubateed. Seega pole sugugi üllatav, et ajalooürikud ja arheoloogilised leiud näitavad, kuidas seda muistset paika kogu kireva ajaloo jooksul ikka ja jälle vallutati, hävitati ja  uuesti üles ehitati. Pideva taasehitamise tõttu on tekkinud imposantne tel ehk linnavall.

Esmakordselt mainib Piibel Aradi seoses iisraellaste 40-aastase kõrberännaku lõpuosaga. Varsti pärast Moosese venna Aaroni surma jõudis Jumala rahvas Tõotatud Maa lõunapiirile. Kaanani Aradi kuningas pidas neid kõrberändureid ilmselt ahvatlevaks saagiks. Ta asus rünnakule. Jehoova Jumala abiga avaldasid iisraellased vapralt vastupanu, saavutasid täieliku võidu ning tegid Aradi maatasa, ehkki osa rahvast pääses ilmselt eluga (4. Moosese 21:1–3).

Kaananlased ehitasid oma strateegiliselt tähtsa linna taas kiiresti üles, nii et kui Joosua mõned aastad hiljem sinna kanti jõudis ning põhja poolt peale tungides „mäestikku ja Lõunamaad” süstemaatiliselt kaananlastest puhastama asus, oli üks talle vastu astujatest ka „Aradi kuningas” (Joosua 10:40; 12:14). Hiljem asusid sellesse Lõunamaa piirkonda elama keenlase Hoobabi järeltulijad, kes olid ühinenud iisraellaste leeriga arvatavasti kõrberännaku ajal (Kohtumõistjate 1:16).

Arheoloogilised leiud

Mõningatele Piibli ülestähendustes toodud hilisematele sündmustele lisavad Tel Aradi varemed huvipakkuvat teavet. Näiteks on arheoloogid leidnud terve rea kindlustusi. Mõningad neist võivad ajaliselt paigutuda kuningas Saalomoni valitsemisaega, kes teatavasti algatas laiaulatuslikke linnaehitusprojekte (1. Kuningate 9:15–19). Ühes väljakaevamiste kihis, mida dateeritakse 10. sajandi algusse e.m.a, leidub tõendeid suurpõlengust. Need leiud kuuluvad umbes aega, mil Egiptuse kuningas Siisak vaid viis aastat pärast Saalomoni surma maale kallale tuli. Lõuna-Egiptuses Karnakis tähistab seda kallaletungi müürireljeef, kus paljude võidetud linnade seas on ka Arad ära märgitud (2. Ajaraamat 12:1–4).

Suurt huvi on äratanud see, et leitud paarisaja ostrakoni seas on palju neid, kust võib leida ka Piiblisse talletatud heebrea nimesid, nagu Pashur, Meremot ja Korahi pojad. Mõningad neist ilmalikest dokumentidest väärivad veelgi suuremat huvi, sest neil on kirjas Jumala isikunimi. See neljast heebrea tähest יהוה (JHWH; üldiselt kutsutakse seda tetragrammatoniks) koosnev pärisnimi kuulub ainuüksi Kõigeväelisele Jumalale. Hiljem hakkasid paljud ebausu tõttu pidama Jumala nime väljaütlemist või kirjutamist pühadust teotavaks. Ent sarnaselt arvukate teiste leidudega kinnitavad ka Aradi leiud seda, et piibliaegadel kasutati Jumala nime vabalt igapäevaelus, tervitustes ja õnnistustes. Üks kiri ütleb näiteks: „Minu isandale Eljašibile. Kandku Jahve [Jehoova] sinu heakäekäigu eest hoolt. ... Tema viibib Jahve templis.”

Mida aga öelda alguses mainitud müstilise templi kohta? See paljudele hüpoteesidele  tõuget andnud Tel Aradi ehitis on Juuda perioodist pärinev templikompleks koos altariga. Ehkki Saalomoni templist Jeruusalemmas tunduvalt väiksem, on see paljuski tolle pühakoja sarnane. Miks ja millal Tel Aradi tempel ehitati? Kuidas seda kasutati? Arheoloogid ja ajaloolased oskavad tuua vaid oletusi.

Jehoova andis selge korralduse, et Jeruusalemma tempel saab olla ainuke temale vastuvõetav iga-aastaste pühade ja ohvrite toomise keskus (5. Moosese 12:5; 2. Ajaraamat 7:12). Seega ehitati Aradi tempel Jumala käsuseadust trotsides võib-olla ajaperioodil, mil muud altarid ja kombetalitused eksitasid paljusid puhtast kummardamisest loobuma (Hesekiel 6:13). Sel juhul hävitati see valekummardamise keskus arvatavasti Hiskija või Joosija reformide tõukel 8. ja 7. sajandil e.m.a (2. Ajaraamat 31:1; 34:3–5, 33).

Kahtlemata annab see vähene mineviku-Aradist meieni säilinu olulise õppetunni. Sajanditetagused inimtegevuse jäljed on nähtavale tulnud, et vaid kinnitada Piibli õigsust, tõendada õige jumalakummardamise esilekerkinud ja seejärel kadunud pahelist jäljendamist ning tuua näiteid Jehoova nime austavast kasutamisest igapäevaelus.

[Kaart/pilt lk 23]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

JERUUSALEMM

Surnumeri

Arad

Tel Arad

[Allikaviide]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Pilt lk 24]

Müürireljeefi detail Egiptuses Karnakis

[Allikaviide]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Pilt lk 25]

Raidkiri ütleb: „Kandku Jahve [Jehoova] sinu heakäekäigu eest hoolt.”

[Allikaviide]

Foto © Israel Museum, Jerusalem; courtesy of Israel Antiquities Authority

[Pilt lk 25]

Osa Tel Aradi templikompleksist

[Pilt lk 25]

Vaade Tel Aradile ida poolt

[Piltide allikaviide lk 25]

Todd Bolen/Bible Places.com