KAS on tähtis, et Piiblis esineks Jumala nimi? Pole kahtlustki, et Jumala arvates on. Tema nimi esineb neljast heebrea tähest tetragrammatonina Vana Testamendi heebreakeelses algtekstis ligi 7000 korda. *

Piibliõpetlased on nõus, et Vanas Testamendis ehk Heebrea Kirjades esineb Jumala isikunimi. Mis puutub aga Uue Testamendi kreekakeelsetesse algkäsikirjadesse, on paljud seisukohal, et seal pole Jumala nime kunagi olnud.

Tekib küsimus, kuidas toimisid Uue Testamendi kirjutajad siis, kui nad tsiteerisid lõike Vanast Testamendist, kus esineb tetragrammaton? Enamjagu tõlkijaid kasutab nendes kohtades sõna „Issand”, mitte Jumala isikunime. „Pühakirja uue maailma tõlge” ei järgi seda tava, vaid kasutab Kristlikes Kreeka Kirjades (Uues Testamendis) nime Jehoova 237 korda.

Milliseid probleeme tuleb piiblitõlkijatel lahendada selle otsustamisel, kas kasutada Uues Testamendis Jumala nime? Mis alust on selles Pühakirja osas Jumala nime kasutada? Ja kas Jumala nime esinemisel Piiblis on mingit tähtsust ka sinu jaoks?

Praegu olemasolevad Uue Testamendi käsikirjad ei ole originaalid. Võib arvata, et Matteuse, Johannese, Pauluse ja teiste kirjutatud originaalkäsikirjad kulusid ohtra kasutuse tõttu kiiresti läbi. Sestap tehti neist ärakirju, ja kui needki läbi kulusid, siis uusi ärakirju. Enamik praegu olemasolevatest tuhandetest Uue Testamendi käsikirjadest on kirjutatud vähemalt kaks sajandit hiljem kui originaalid. Ilmneb, et selleks ajaks oli käsikirjade ümberkirjutajatel tavaks asendada tetragrammaton sõnaga Kuʹri·os või Kyʹri·os (kreeka keeles „Issand”), või siis tegid nad ümberkirjutusi käsikirjadest, kus see asendus oli juba tehtud. *

Seda teades tuleb tõlkijal jõuda otsusele, kas on küllaldaselt alust järeldada, et kreekakeelsetes originaalkäsikirjades tõesti esines tetragrammaton. Kas selle kohta leidub mingeid tõendeid? Mõtle järgmistele argumentidele.

• Kui Jeesus tsiteeris Vana Testamenti või luges sellest ette, kasutas ta Jumala nime. (5. Moosese 6:13, 16; 8:3; Laul 110:1; Jesaja 61:1, 2; Matteuse 4:4, 7, 10; 22:44; Luuka 4:16–21.) Jeesuse ja ta jüngrite päevil esines tetragrammaton Vana Testamendi heebreakeelses tekstis, kus see esineb praegugi. Ometi arvasid õpetlased sajandeid, et see puudus nii Septuaginta (Vana Testamendi kreekakeelse tõlke) kui ka Uue Testamendi käsikirjadest. Ent 20. sajandi keskpaiku pälvis õpetlaste tähelepanu midagi erakordset – leiti mõned väga vanad fragmendid Jeesuse ajast pärit Septuagintast. Need fragmendid sisaldavad Jumala isikunime, mis on kirjutatud heebrea tähtedega.

• Jeesus tarvitas Jumala nime ja andis selle ka teistele teada. (Johannese 17:6, 11, 12, 26.) Jeesus lausus selgelt: „Mina olen tulnud oma Isa nimel.” Samuti toonitas ta, et teeb tegusid „oma Isa nimel”. Pealegi on  Jeesuse enda nime tähenduseks ’Jehoova on pääste’ (Johannese 5:43; 10:25).

• Jumala nimi esineb lühivormina Kreeka Kirjades. Jumala nimi sisaldub väljendis „Halleluuja”, mille võib leida Ilmutuse 19. peatüki salmidest 1, 3, 4 ja 6, ning selle tähendus on ’kiitke Jaahi’. Jaah on nime Jehoova lühivorm.

• Vanad juutide kirjutised osutavad sellele, et juudikristlased kasutasid oma kirjutistes Jumala nime. Suuliste seaduste kogumik Tosefta, mis sai valmis neljanda sajandi hakul, ütleb kristlike kirjutiste kohta, mida hingamispäeval põletati: „Evangelistide ja min’ide [ilmselt juudikristlased] raamatuid nad tulest ei säästa. Neil lastakse sealsamas põleda ... koos neis olevate viidetega Jumala nimele.” Sama allikas tsiteerib teise sajandi alguses elanud rabi Josed Galileast ütlevat, et muudel nädalapäevadel „lõigatakse neist [kristlikest kirjutistest] Jumala nimega kohad välja ja pannakse kõrvale ning ülejäänu põletatakse”. Niisiis leidub kaalukaid tõendeid selle kohta, et teisel sajandil elanud juutide arvates kasutasid kristlased oma kirjutistes Jehoova nime.

Kas „Uue maailma tõlge” on ainus Piibel, milles Jumala nimi on Kreeka Kirjadesse tagasi pandud? Sugugi mitte. Ülaltoodud tõenditele tuginedes on paljud piiblitõlkijad jõudnud järeldusele, et Jumala nimi tuleks Uue Testamendi tõlgetesse tagasi panna.

Näiteks paljudes Aafrika, Ameerika, Aasia ja Vaikse ookeani saarte keeltes kasutatakse Uues Testamendis palju kordi Jumala nime. (Vaata kasti lk 21.) Mõned neist piiblitõlgetest on tehtud alles hiljaaegu, nagu rotumakeelne Piibel (1999), mis kasutab nimekuju „Jihova” Uues Testamendis 48 salmis 51 korda, ning Indoneesias kõneldava toba-batakikeelne piiblitõlge (1989), mis kasutab Uues Testamendis nimevormi „Jahowa” 110 korda. Jumala nimi esineb ka mõnes prantsus-, saksa- ja hispaaniakeelses tõlkes. Näiteks Pablo Besson tõlkis 20. sajandi algul Uue Testamendi hispaania keelde. Tema tõlkes esineb nimekuju „Jehová” kirjakohas Juuda 14 ning lisaks pakub ta ligi sajas allmärkuses tõenäoliseks tõlkevasteks Jumala nime.

Toome järgnevalt ära mõned heebrea-, hispaania-, inglis-, prantsus-, saksa- ja ungarikeelsed  tõlked, kus kasutatakse Uues Testamendis Jumala nime.

• „A Literal Translation of the New Testament ... From the Text of the Vatican Manuscript” (Herman Heinfetter, 1863)

• „The Emphatic Diaglott” (Benjamin Wilson, 1864)

• „The New Testament Letters” (Londoni piiskop J.W.C. Wand, 1946)

• Ühinenud Piibliseltside heebreakeelne tõlge (1991)

• „Les Evangiles” (Claude Tresmontant, 1991)

  Uue Testamendi ungarikeelne tõlge (Lajos Csia, 2. väljaanne, 1997)

• „Neues Testament mit Anmerkungen” (Heinz Schumacher, 2002)

• „Biblia Peshitta en Español” (Instituto Cultural Álef y Tau, 2006)

Populaarse „New Living Translation’i” 2004. aasta väljaanne tõi eessõnas pealkirja all „Jumala nimede tõlkimine” ära järgmise kommentaari: „Oleme üldiselt tõlkinud tetragrammatoni (JHWH) järjepidevalt sõnaga „ISSAND”, kasutades väiksemas kirjas suurtähti, nagu see on ingliskeelsetes tõlgetes tavaks. See eristab seda nimest ʹadonai, mida me tõlgime „Issand”.” Edasi öeldakse seal Uut Testamenti kommenteerides järgmist: „Kreeka sõna kurios on tõlgitud järjepidevalt vastega „Issand”, kuid nendes kohtades, kus Uue Testamendi tekst ilmselgelt tsiteerib Vana Testamenti, on see tõlgitud sõnaga „ISSAND”, mis on kirjutatud väiksemas  kirjas suurtähtedega.” (Meie kursiiv.) Niisiis tunnustavad selle piiblitõlke tegijad, et neis Uues Testamendis leiduvates tsitaatides peaks tetragrammaton (JHWH) olema esindatud. *

Huvitava kommentaari teeb „The Anchor Bible Dictionary” teema all „Tetragrammaton Uues Testamendis”: „On mõningaid tõendeid, et ajal, mil U[ue] T[estamendi] algdokumendid kirja pandi, esines tetragrammaton, Jumala nimi Jahve, kas osas või kõigis UT-s leiduvais V[ana] T[estamendi] tsitaatides.” Samuti ütleb õpetlane George Howard: „Kuna tetragramm esines ikka veel kreekakeelse Piibli [Septuaginta] ärakirjades, mis moodustasid varakristliku kiriku Pühakirja, siis on loogiline uskuda, et UT kirjutajad säilitasid Piibli tekstis Pühakirja tsiteerides tetragrammi.”

Niisiis pole „Uue maailma tõlge” sugugi esimene Piibel, mis sisaldab Uues Testamendis Jumala nime. Nagu kohtunik, kel tuleb lahendada kohtuasi, millele pole elavaid tunnistajaid, kaalus Uue Maailma piiblitõlke komitee hoolega kogu asjasse puutuvat tõendusmaterjali. Faktidele tuginedes otsustasid nad kasutada Kristlike Kreeka Kirjade tõlkes Jehoova nime. Pane tähele kahte mõjuvat põhjust, miks nad seda tegid.

1) Tõlkijad lähtusid seisukohast, et Kristlikud Kreeka Kirjad on inspireeritud järg pühadele Heebrea Kirjadele, mistõttu oleks Jehoova nime äkiline kadumine tekstist ebajärjepidev.

Miks on seda mõistlik järeldada? Meie ajaarvamise 1. sajandi keskpaiku ütles jünger Jakoobus Jeruusalemma vanematele: „Siimon on seletanud, kuidas Jumal esiti võttis eesmärgiks võita oma nimele rahvas paganate seast” (Apostlite teod 15:14). Kas sinu arvates on loogiline, et Jakoobus oleks midagi niisugust öelnud, kui keegi poleks esimesel sajandil teadnud ega kasutanud Jumala nime?

2) Kui leiti Septuaginta käsikirju, milles oli kasutatud Jumala nime, mitte sõna Kyʹri·os (Issand), tegid tõlkijad järelduse, et Jeesuse päevil kasutusel olnud kreekakeelne Pühakiri – ja muidugi mõista ka heebreakeelne Pühakiri – sisaldas Jumala nime.

Näib, et Jumalat teotav tava eemaldada Tema nimi kreekakeelsetest käsikirjadest tekkis alles hiljem. Mida sina arvad, kas Jeesus ja tema apostlid oleksid soosinud sellist tava? (Matteuse 15:6–9.)

Piibel ise annab ammendava tunnistuse selle kohta, et algkristlased tõesti kasutasid oma kirjutistes Jehoova nime, eriti kui nad tsiteerisid lõike Vanast Testamendist, kus see nimi esineb. Seepärast on „Uue maailma tõlkes” Kristlikesse Kreeka Kirjadesse täiesti põhjendatult Jumala nimi Jehoova tagasi pandud.

Mis tähtsust on sel informatsioonil sinu jaoks? Apostel Paulus tsiteeris Heebrea Kirju, et panna Rooma kristlastele südamele: „Igaüks, kes hüüab appi Issanda [„Jehoova”, UM] nime, päästetakse.” Seejärel ta küsis: „Kuidas nad nüüd saavad appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad võivad uskuda temasse, kellest nad ei ole kuulnud?” (Roomlastele 10:13, 14; Joel 3:5). Piiblitõlked, mis kasutavad Jumala nime seal kus kohane, aitavad sul Jumalaga lähedasemaks saada (Jakoobuse 4:8). Tõesti, on suur au teada Jumal isikunime Jehoova ja seda appi hüüda.