Milline on meie taevane Isa tegelikult?

PALJUD inimesed teavad peast meieisapalvet ehk eeskujupalvet, mida Jeesus oma järelkäijatele õpetas (Matteuse 6:9–13). Seda palvet esitades pöörduvad nad iga kord Jumala kui meie Isa poole. Ent kui paljud inimesed võivad tõesti öelda, et nad tunnevad teda hästi?

Kuidas on lood sinuga? Kui hästi sina Jumalat tunned? Kas sinul on temaga lähedased suhted, kas sa palvetad tema poole, rääkides talle oma muredest ja rõõmudest? Ja mida üldse tähendab Jumalat tunda?

„Jehoova on ta nimi!”

Väikesele lapsele on tema isa lihtsalt issi. Kui ta suuremaks kasvab, teab ta ka oma isa nime ja seda, milline inimene ta on, ning on tõenäoliselt tema üle uhke. Mida sa tead aga oma taevasest eluandjast? Kas sa tead tema nime ja selle nime tähendust?

Kuigi paljud kordavad meieisapalvet, lugedes sõnu „pühitsetud olgu sinu nimi”, on nad segaduses, kui neilt küsida, mis on siis Isa nimi. Ehkki tähistaevas, võimsad mäed ja elust kihavad värvikirevad korallrifid on tõendiks Jumala olemasolust, ei anna need meile teada Jumala nime. Selleks tuleb pöörduda Piibli poole, kus öeldakse lühidalt: „Jehoova on ta nimi!” (2. Moosese 15:3).

Jumal tahab, et tunneksime teda nimepidi. Miks? Sest tema nimi näitab, milline isik ta on. Tema nimi tähendab sõna-sõnalt „tema põhjustab saamist”. Ehk teisisõnu võib Jumal saada oma eesmärgi täitmiseks ükskõik kelleks. Mõtle, kuidas ka inimisa täidab eri rolle, et pere eest hoolitseda. Ta teenib oma perele leiba, annab nõu, mõistab kohut, lepitab, kaitseb ja õpetab, tehes kõike seda vastavalt pere vajadustele ja oludele.  Samamoodi kinnitab Jumala nimi Jehoova, et ta suudab alati täide viia oma tahte, mis toob head kõigile, kes teda teenivad, juhtugu mis tahes.

Vaadelgem nüüd, milliseid rolle Jumal oma nime tähenduse kohaselt täidab. See aitab teada saada, milline Jumal on Jehoova, ning seda, mida peame meie tegema, et temaga lähedaseks saada.

„Armastuse ja rahu Jumal”

Apostel Paulus nimetas meie Loojat „armastuse ja rahu Jumalaks” (2. Korintlastele 13:11). Miks? Jeesus Kristus oli varem öelnud: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16). Kuna Jumala armastus inimkonna vastu on nii suur, andis ta oma armsa Poja lunaks inimeste eest, et need, kes temasse usuvad, võiksid elada lõputult, tundmata valu ja kannatusi, mille on kaasa toonud patt. Seepärast lausus ka Paulus: „Patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas!” (Roomlastele 6:23). Kas ei peaks see tekitama meis vastuarmastust ning soovi saada Jumalaga lähedaseks?

Lisaks sellele, et Jumal armastab inimkonda tervikuna, armastab ta oma ustavaid teenijaid ka kui üksikisikuid. Mooses ütles muistsetele iisraellastele, kes olid sageli isemeelsed: „Kas te nõnda tasute Jehoovale, jõle ja tarkuseta rahvas? Eks ta ole su isa, sinu looja? Tema on sind teinud ja valmistanud!” (5. Moosese 32:6). Kas sa mõistad nende sõnade tähendust? Kuigi Jehoova oli teadlik iisraellaste puudustest, hoolis ta neist siiski nagu armastav Isa. Jumal hoolitses ka kõigi nende põhjendatud vajaduste, nii materiaalsete, emotsionaalsete kui ka usuliste vajaduste eest.

Meie kõigi eluteel on tõuse ja mõõnu ning mõnikord me tunneme rõhutust, koguni masendust. Siis on vaja, et keegi aitaks meil näha olukorda ja probleeme õiges valguses. Kes võiks meid selles aidata? See on Jehoova, kes hoolitseb meie eest ja annab meile head nõu oma Sõna Piibli kaudu. Pühakiri selgitab, miks me kogeme nii palju kannatusi ja kuidas neist hoolimata oma eluga hakkama saada. Just nii nagu armastav isa aitab oma poega, kes on kukkunud ja endale haiget teinud, kummardub Jehoova piltlikult öeldes, et anda meile vajalikku abi. Jah, Jehoova käsi ei ole lühike, et aidata neid, kes temasse usuvad (Jesaja 59:1).

Jumala armastus meie vastu ilmneb ka selles, et ta kuuleb meie palveid (Laul 65:3). Kuidas näitab palvete kuulmine tema armastust? Apostel Paulus selgitab: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:6, 7). Kui pöördud Jumala poole siiras palves ja järgid tema Sõnast saadud juhatust, võid ka sina tunda „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest”.

„Kõikteadja Jumal”

Jehoova Jumala kohta on Piiblis öeldud, et ta on „täiuslik teadja”. „Kõikteadja Jumalana” mõistab ta inimloomust ja meie vajadusi paremini kui keegi teine (Iiob 36:4; 1. Saamueli 2:3). Ta andis oma sulase  Moosese kaudu teada, et „inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Jehoova suust” (5. Moosese 8:3; Matteuse 4:4). See tähendab, et me vajame rahuldustpakkuva elu elamiseks midagi enamat kui vaid käega katsutavat.

Looja annab meile oma Sõna Piibli kaudu väärtuslikku juhatust ja nõu. „Kõigest, mis lähtub Jehoova suust” on meile kasu siis, kui me uurime Piiblit ja rakendame ellu selle nõuandeid. Näiteks ütles kristlik naine Zuzanna oma pereelu kohta: „Meie abielu muutus tugevamaks, kui hakkasime koos Piiblit lugema, koosolekutel käima ja õpitust teistele rääkima. Tänu Jumala juhatusele on meil abikaasaga ühesugused eesmärgid ning tugevam abieluliit.”

Kas ka sina sooviksid Jumalalt nõu ja juhatust? Kui uurid korrapäraselt Piiblit ja rakendad ellu selle nõuandeid, võid saada Jumalalt palju õnnistusi (Heebrealastele 12:9).

„Pääste Jumal”

Tänapäeva maailm on täis tüli ja vaenu. Me ei tea, mida toob homne päev. Kui elad sõjapiirkonnas, võid igatseda rahu järele. Paljudes teistes paikades elavad aga inimesed kuritegevuse, vägivalla, terrorismi ja majandusliku ebastabiilsuse hirmus. Kes päästaks meid kõigest sellest? Tänapäeva maailma olukorrale mõeldes näeme, et inimkond vajab kaitset ja päästet rohkem kui kunagi varem.

„Jehoova nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju!” ütleb Piibel (Õpetussõnad 18:10). Jumala nime tundmine ja sellele lootmine paneb meid mõtlema selle peale, mida ta on juba teinud ja veel teeb, et päästa inimesed, kes temasse usuvad. Jehoova Jumal on kindlalt tõestanud, et ta suudab oma rahvast päästa. Näiteks päästis ta iisraellased, purustades Egiptuse vaarao sõjavankrid ja tema väed. Jehoova osutus oma rahvale ustavaks Jumalaks, kes ei unusta rõhutuid ning kes soovib nende heaks tegutseda (2. Moosese 15:1–4).

Meie igavene tulevik sõltub ka sellest, kas usume Jehoova Jumala päästejõusse. Muistse Iisraeli kuningas Taavet, kel tuli kogeda palju raskusi, näitas, et tal on niisugune usk, kui ta kirjutas Jehoova kohta: „Sina oled mu pääste Jumal” (Laul 25:5). Apostel Peetrus ütles veendunult: „Issand teab päästa jumalakartlikke kiusatusest” (2. Peetruse 2:9).

Jehoova on tõotanud kohelda inimest, kes loodab tema peale, nõnda: „Ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime” (Laul 91:14). Meie päevil elavad Jumala teenijad on selle tõotuse õigsust ise kogenud. Poolast pärit Henryk on hoolimata raskustest ja tagakiusamisest teeninud Jehoovat ustavalt üle 70 aasta. Kui Henryk oli kõigest  16-aastane, viidi ta isa Auschwitzi koonduslaagrisse. Tema ise ja ta vend saadeti aga noorte paranduslaagrisse. Pärast seda vintsutati teda ühest laagrist teise. Henryk meenutab seda aega: „Kõigis neis raskustes ei jätnud Jehoova mind kunagi. Ta aitas mul alati ustavaks jääda, kuigi olin mitu korda isegi surmasuus.” Jehoova annab oma teenijatele vastupidamiseks usku ja jõudu.

Peagi päästab Jumal kõik inimesed, kes temasse usuvad ja tema päästet ootavad. Jumal annab teada: „Mina olen Jehoova, ei ole muud päästjat kui mina!” (Jesaja 43:11). „Kõigeväelise Jumala suurel päeval” teeb ta maa peal kurjadele lõpu ja päästab õiged inimesed (Ilmutuse 16:14, 16; Õpetussõnad 2:21, 22). Jehoova kinnitab meile: „Alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!” (Laul 37:11).

Saagem „Jumala lasteks”

Prohvet Malakia päevil väitsid iisraellased, et Jehoova on nende Isa. Mis aga puutub Jumala austamisse ja temale pühendumisse, siis ohverdasid iisraellased talle rüvetatud leiba ning vigaseid ja pimedaid loomi. Seepärast küsis Jehoova neilt: „Kui mina olen isa, kus on siis minu au?” (Malakia 1:6).

Ära tee sama viga nagu need truudusetud iisraellased. Selle asemel soovitame sul õppida Jehoova Jumalat tundma ja temaga lähedaseks saada. „Tulge Jumala ligi,” innustas Jeesuse järelkäija Jakoobus, „siis tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:8).

Kuna Jehoova on meie Isa, on meil tema ees teatud kohustusi. Ent kui püüad Jumalat austada, elades ustavalt tema normide järgi igas eluvaldkonnas, ei unusta tema su püüdeid. Ta hoopis aitab sul käia sirgel teel, mis viib tõotatud uude maailma, kus „surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam” (Ilmutuse 21:4). Sel ajal päästetakse kõik Jumalale kuulekad inimesed „kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse” (Roomlastele 8:21).

[Väljavõte lk 5]

Jumal tahab, et tunneksime tema nime Jehoova, mis tähendab sõna-sõnalt ’tema põhjustab saamist’

[Väljavõte lk 6]

„Kõigis neis raskustes ei jätnud Jehoova mind kunagi” (HENRYK)

[Väljavõte lk 7]

„Meie abielu muutus tugevamaks tänu ühisele piiblilugemisele, koosolekutel käimisele ja õpitust teistele rääkimisele” (ZUZANNA)