Lugejad küsivad

Kuidas sai Aadam pattu teha, kui ta oli täiuslik?

Aadamal oli võimalik teha pattu sellepärast, et Jumal oli andnud talle vaba tahte. See pole sugugi vastuolus tõigaga, et Aadam oli täiuslik. Absoluutses mõttes täiuslik on õigupoolest ainult Jumal (5. Moosese 32:3, 4; Laul 18:31; Markuse 10:18). Kõigi teiste või kõige muu täius on suhteline. Näiteks on nuga ideaalne liha lõikamiseks, kuid kindlasti mitte supi söömiseks. Mingit asja võib nimetada täiuslikuks, kui see täidab oma eesmärki.

Mis eesmärgil lõi siis Jumal Aadama? Jumala eesmärk oli see, et Aadam saaks intelligentseid vaba tahtega järeltulijaid. Need, kes oleksid tahtnud arendada armastust Jumala ja tema normide vastu, oleksid näidanud seda tema seadustest kinnipidamisega. Sõnakuulelikkus polnud seega inimesele sisse programmeeritud, vaid pidi tulema südamest (5. Moosese 10:12, 13; 30:19, 20). Niisiis, kui Aadamal oleks puudunud valikuvabadus, oleks ta olnud ebatäiuslik. Mis puutub sellesse, kuidas Aadam kasutas oma vaba tahet, siis ütleb Piibel, et ta järgis oma naist, kes ei kuuletunud käsule mitte süüa „hea ja kurja tundmise puust” (1. Moosese 2:17; 3:1–6).

Kas võib siis öelda, et Jumal lõi Aadama nõrgaks, nii et too polekski suutnud langetada tarka otsust ja kiusatusele vastu panna? Enne Aadama sõnakuulmatust oli Jehoova Jumal vaadanud kõike oma kätetööd, kaasa arvatud esimest inimpaari, ning öelnud, et see on väga hea (1. Moosese 1:31). Niisiis, kui Aadam tegi pattu, ei pidanud Looja oma tööd kuidagi parandama, vaid pidas patustamise eest õigustatult vastutavaks Aadamat (1. Moosese 3:17–19). Kui Aadam oleks armastanud Jumalat ja tema õigeid põhimõtteid, oleks ta pidanud Jumalale kuuletumist kõige tähtsamaks.

Jeesuski oli maa peal täiuslik inimene nagu Aadam. Erinevalt teistest Aadama järeltulijatest sündis aga Jeesus pühast vaimust ning tänu sellele ei pärinud ta kalduvust kiusatustele järele anda (Luuka 1:30, 31; 2:21; 3:23, 38). Jeesus jäi omal tahtel Isale ustavaks, kuigi ta pandi kõige raskemale katsele. Seega Aadam, kes tegutses vabal valikul, oli ise süüdi, et ei kuuletunud Jehoova käsule.

Miks siis Aadam Jumalale ei kuuletunud? Kas ta arvas, et see toob talle midagi head? Ei, sest apostel Paulus kirjutas: „Ega Aadamat petetud” (1. Timoteosele 2:14). Aadam otsustas teha oma naise tahte järgi, kes oli juba söönud keelatud puust. Aadama soov olla oma naise meele järele oli tugevam soovist kuuletuda oma Loojale. Kui Eeva pakkus Aadamale keelatud vilja, oleks Aadam kindlasti pidanud peatuma ja mõtlema, kuidas see mõjutab tema suhteid Jumalaga. Aadamal puudus Jumala vastu sügav ja tugev armastus, mistõttu ta oli aldis järele andma kiusatustele, ka oma naise poolt tulevale ahvatlusele.

Kuna Aadamale sündisid lapsed pärast pattulangemist, on kõik tema järeltulijad pärinud ebatäiuse. Ent nii nagu Aadamal, on ka meil vaba tahe. Mõtisklegem siis tänutundega Jehoova headuse üle ja kasvagu meis tugev armastus tema vastu, kes on väärt seda, et me talle kuuletuksime ja teda teeniksime (Laul 63:7; Matteuse 22:36, 37).