Tule Jumala ligi

Jumal, kes armastab õiglust

Heebrealastele 10:26–31

KAS keegi on sind kunagi ebaõiglaselt ja julmalt kohelnud, kusjuures see inimene näis karistusest pääsevat ega paistnud ilmutavat vähimatki kahetsuse märki? Vähesed asjad võivad jätta südamesse nii sügava haava, eriti veel siis, kui selle taga on keegi, kellest sa arvasid, et ta armastab sind ja hoolib sinust. Võib-olla küsid sa, miks lubab Jumal sellistel asjadel juhtuda? * Fakt on see, et Jehoova Jumal vihkab igasugu ebaõiglust. Tema Sõna Piibel kinnitab, et kalgi südamega patustajad ei pääse tema karistusest. Uurigem nüüd lähemalt apostel Pauluse sõnu kirjakohas Heebrealastele 10:26–31.

Paulus kirjutab: „Kui me meelega pattu teeme, pärast seda kui oleme saanud tõe tunnetuse, siis ei jää enam mingit ohvrit üle pattude eest” (salm 26). Kõige enam väärivad laitust need, kes patustavad tahtlikult. Miks? Esiteks seetõttu, et nad ei patusta vaid korra hetkelise nõrkuse ajel, mida juhtub aeg-ajalt meie kõigiga, kuna oleme ebatäiuslikud. Nemad patustavad harjumuslikult. Teiseks on nende patud tahtlikud. Nende süda on kurjusest läbi imbunud. Kolmandaks pole nende pattude põhjuseks see, et neil puuduvad teadmised. Nad on „õppinud tundma tõde” (P 1997) Jumala tahte ja teede kohta.

Kuidas suhtub Jumal mittekahetsevatesse ja kuritahtlikesse patustajatesse? Paulus ütleb, et pattude eest „ei jää enam mingit ohvrit”. Kristuse ohver, mis on Jumala kingitus inimkonnale, katab ebatäiusest tehtud patud (1. Johannese 2:1, 2). Kuid need, kes patustavad ja ei kahetse, suhtuvad sellesse väärtuslikku kingitusse ükskõikselt. Jumala silmis on nad ’Jumala Poega [Jeesust] jalgadega tallanud ega pea pühaks lepingu verd’ (salm 29). Oma käitumisega näitavad nad põlgust Jeesuse vastu ja suhtuvad tema veresse kui millessegi väheväärtuslikku – nagu poleks sellel suuremat väärtust kui ükskõik millise teise inimese verel. Niisugused tänamatud inimesed ei saa kasu Kristuse ohvrist.

Mida on oodata sellistel kurjadel inimestel? Õigluse Jumal on tõotanud: „Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte” (salm 30). Kõik, kel on tavaks teiste vastu tahtlikult patustada, vaadaku ette. Mitte keegi ei pääse Jumala õiglaste seaduste rikkumisest puhta nahaga. Sageli lõikavad nad oma kurjade tegude tagajärgi (Galaatlastele 6:7). Isegi kui nendega ei juhtu midagi praegu, tuleb neil Jumala ees aru anda peagi, kui ta hakkab puhastama maad ebaõiglusest (Õpetussõnad 2:21, 22). Paulus hoiatab: „Hirmus on elava Jumala kätte langeda” (salm 31).

Teadmine, et Jehoova Jumal ei suhtu tahtlikesse pattudesse ükskõikselt, lohutab ja rahustab eriti neid, kellele on haiget teinud mõni kalgi südamega inimene. Me võime rahuliku südamega jätta kättemaksu ülekohtu eest Jumala hoolde, kes vihkab igasugust ebaõiglust.

[Allmärkus]