Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

”Tarsise laevade” tõus ja langus

”Tarsise laevade” tõus ja langus

„Tarsise laevade” tõus ja langus

„Tarsise laevadest koosnesid su vahetuskauba killavoorid!” (HESEKIEL 27:25)

KUNINGAS Saalomon sai rikkaks ka tänu Tarsise laevadele. Rahvas, kes neid ehitas, mõjutas kreeka ja rooma tähestiku arengut. Samuti rajas see rahvas linna, mille nimi Büblos on omistatud kõige mõjukamale raamatule, mis eales välja on antud.

Kes ehitas Tarsise laevad ja kes neil seilas? Kust need laevad oma nime said? Ja kuidas tõendavad selle rahvaga seotud sündmused ja tema laevad Piibli sisu paikapidavust?

Vahemere valitsejad

Foiniiklased ehitasid aluseid, mis said tuntuks kui Tarsise laevad. Juba umbes tuhat aastat enne Kristust olid foiniiklastest saanud vilunud meresõitjad. Nende kodumaaks oli kitsas rannikuriba, mis enam-vähem vastab tänapäeva Liibanonile. Põhjast, idast ja lõunast ümbritsesid neid teised rahvad, läänest aga mõõtmatu Vahemeri. Selles meres nägidki foiniiklased rikkuste kogumise võimalust.

Tasapisi ehitasid foiniiklastest meresõitjad valmis tõhusalt toimiva kaubalaevastiku. Tulude kasvades ja tehnika arenedes ehitasid nad suuremaid laevu, mis suutsid võtta ette pikemaid merereise. Jõudnud Küproseni, Sardiiniani ja Baleaarideni, suundusid foiniiklased edasi lääne poole, kuni jõudsid Hispaaniani. (Vt juuresolevat kaarti.)

Foiniikia laevameistrid ehitasid 30-meetriseid aluseid. Neid meresõidukeid arvatavasti kutsutigi „Tarsise laevadeks”, sest need suutsid võtta ette 4000-kilomeetriseid reise Foiniikiast Lõuna-Hispaaniasse, Tarsise võimalikku asupaika. *

Võib-olla polnud foiniiklastel tahtmist maailma valitseda, küll aga selle pealt lihtsalt raha teenida. Selleks rajasid nad kaubakolooniaid, nii et kaupmeestena said neist tõesti Vahemere valitsejad.

Vahemerest kaugemale

Kasumiotsinguil foiniiklastest meresõitjad söandasid seilata Atlandi ookeanilgi. Nende laevad liikusid Hispaania lõunaranniku lähistel, kuni jõudsid piirkonda nimega Tartessos. Umbes aastal 1100 e.m.a rajasid nad linna, millele panid nimeks Gadir. See praegu Hispaanias Cádizi nime all tuntud sadamalinn sai üheks esimeseks suuremaks linnaks Lääne-Euroopas.

Foiniiklased kauplesid soola, veini, kuivatatud kala, seedri- ja männipuidu, metallesemete, klaasi, tikandite, peenlinase lõuendi ning riidega, mis oli värvitud kuulsa Tüürose purpuriga. Milliseid rikkusi oli Hispaanial vastu pakkuda?

Lõuna-Hispaaniast sai Vahemere ümbruse rikkaim hõbeda ja teiste väärismetallide maardla. Seoses foiniiklaste tähtsaima sadama Tüürosega ütles prohvet Hesekiel: „Tarsis oli su kaubamuretseja, sest sinul oli rohkesti igasugu vara; nad andsid sulle vahetuskaubana hõbedat, rauda, tina ja seatina” (Hesekiel 27:12).

Nende mineraalide näiliselt ammendamatud varud avastasid foiniiklased Cádizi lähistelt Guadalquiviri jõe äärest. Nüüdki kaevandatakse neidsamu mineraale sellest piirkonnast praeguse nimetusega Río Tinto. Need kaevandused on tootnud kõrgekvaliteedilist maaki kolm aastatuhandet.

Kui Hispaania ja Foiniikia vahel oli seatud sisse kindel laevaliin, kujunes Hispaania hõbe foiniiklaste monopoliks. Suurtes kogustes hõbedat veeti Foiniikiasse ja ka naaberriiki Iisraeli. Iisraeli kuningas Saalomon arendas Foiniikia kuninga Hiiramiga ühiseid äriprojekte. Tulemuseks oli see, et Saalomoni päevil hõbedat ’ei peetud mikski’ (1. Kuningate 10:21). *

Ehkki foiniiklastest said osavad meresõitjad, võisid nad olla ka halastamatud. Räägitakse, et mõnikord meelitasid nad inimesi laeva pardale ettekäändel, et näidata neile oma kaupa, ent tegelikult tegid nad neist orjad. Hiljem reetsid nad koguni oma endisi kaubanduspartnereid iisraellasi ja müüsid neid orjusse. Seepärast kuulutasid heebrea prohvetid ette hävingut Foiniikia linnale Tüürosele. Need prohvetikuulutused viiski Aleksander Suur lõpuks aastal 332 e.m.a täide (Joel 4:6; Aamos 1:9, 10). See hävitustöö märgistas Foiniikia ajastu lõppu.

Foiniikia pärand

Nagu kõik head ärimehed, panid ka foiniikia kaupmehed oma lepingud kirja. Nad kasutasid vana-heebrea tähestikuga üsna sarnast tähestikku. Teisedki rahvad mõistsid foiniikia tähestiku eeliseid. Veidi muudetuna sai see aluseks ka kreeka tähestikule, see omakorda oli eelkäijaks ladina kirjasüsteemile, mis on tänapäevalgi üks kõige laialdasemalt kasutatavaid tähestikke.

Lisaks sai Foiniikia tähtsast linnast Büblosest papüüruse, nüüdisaja paberi eelkäija levikeskus. See, et kirjutamisel hakati kasutama papüürust, andis tõuke raamatute tekkeks. Tegelikult on maailma kõige laialdasema levikuga raamatu nimetus Piibel tuletatud nimest Büblos. Ajalooürikud foiniiklastest ja nende laevadest annavad kindla tõendi, et Piibel tugineb tõepoolest vääramatult faktidele.

[Allmärkused]

^ lõik 8 Aja jooksul hakkasid „Tarsise laevad” tähistama pikkadeks merereisideks kohandatud laevatüüpi.

^ lõik 15 Saalomoni „Tarsise laevad” tegutsesid koostöös Hiirami laevadega, sõites arvatavasti välja Esjon-Geberist ning tehes kaubareise Punasele merele ja kaugemale (1. Kuningate 10:22).

[Kaart lk 27]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

FOINIIKLASTE KAUBATEED

HISPAANIA

TARTESSOS

Guadalquiviri jõgi

Gadir

Korsika

Baleaarid

Sardiinia

Sitsiilia

Kreeta

Küpros

Büblos

Tüüros

VAHEMERI

Esjon-Geber

Punane meri

AAFRIKA

[Pilt lk 27]

Foiniikia laeva kujutisega münt, 3.–4. sajand e.m.a

[Pilt lk 27]

Foiniikia asunduse varemed, Cádiz, Hispaania

[Pildi allikaviide lk 26]

Museo Naval, Madrid

[Piltide allikaviited lk 27]

Münt: Museo Arqueológico Municipal. Puerto de Sta. María, Cádiz; varemed: Yacimiento Arqueológico de Doña Blanca, Pto. de Sta. María, Cádiz, España