Algkristlased kreeka kultuuriruumis

VALDAV osa maailmast, kellele kristlased esimesel sajandil kuulutasid, kõneles kreeka keelt. Pühad kirjad, mille toel nad sõnumit Jeesusest levitasid, olid saadaval kreeka keeles. Kui kirjutajaid inspireeriti talletama hiljem Kristlike Kreeka Kirjadena tuntuks saanud lugusid, kasutas enamik neist kreeka keelt, tuginedes väljenditele ja näidetele, mis olid kreeka kultuuriruumis elavatele inimestele kergesti arusaadavad. Ometi polnud ei Jeesus ega tema apostlid ega ükski Kristlike Kreeka Kirjade kirjutajatest kreeklased. Kõik nad olid tegelikult juudid (Roomlastele 3:1, 2).

Mil kombel siis oli kreeka keel tõusnud kristluse levikus nii tähtsale kohale? Kuidas said esimesel sajandil tegutsenud kristlikud kirjutajad ja misjonärid esitada oma sõnumit nõnda, et see osutus kreeka keelt kõnelevatele kuulajatele vastuvõetavaks? Miks peaks see muistne ajaloopeatükk meile huvi pakkuma?

 Kreeka kultuuri levik

Neljandal sajandil e.m.a allutas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi ning alustas oma edasisi maailmavallutusi. Ühendamaks mitmepalgelisi vallutatud maid, soodustas tema ja soodustasid ka talle järgnenud kuningad nende helleniseerimist, see tähendab, kreeka keele ja elulaadi juurutamist.

Ka pärast seda, kui Rooma oli hiljem Kreeka alistanud ja poliitilisest mõjuvõimust täiesti ilma jätnud, avaldas kreeka kultuur ümbritsevatele rahvastele tugevat mõju. Teisel ja esimesel sajandil e.m.a pidas rooma aristokraatia aus kõike kreekapärast: kunsti, arhitektuuri, kirjandust ja filosoofiat. Seetõttu märkis luuletaja Horatius: „Vallutatud Kreeka vallutas oma toore vallutaja.”

Rooma valitsuse all õitsesid silmapaistvad linnad kui kreeka kultuuri keskused kõikjal Väike-Aasias, Süürias ja Egiptuses. Hellenism kui tsiviliseeriv faktor mõjutas igat elu külge alates võimukorraldusest ja seadusandlusest kuni kaubanduse, majanduse ja isegi moeni. Enamikus kreekapärastes linnades tegutses tavapäraselt gümnaasium, kus õpetati noormehi, ja teater, kus etendati kreeka näitemänge.

„Hellenistlik kultuurihoovus haaras kaasa ka juudid, küll pikkamööda ja vastu tahtmist, ent siiski vastupandamatult,” ütleb ajaloolane Emil Schürer. Juutide usuline innukus suutis esialgu seista vastu kreeka mõttelaadiga kaasnenud paganluse ohule, kuid lõpuks hakkas see ikkagi mõjutama juutide elu paljusid aspekte. Nagu Schürer täheldab, „oli juutide väike territoorium peaaegu kõigist külgedest ümbritsetud hellenistlike aladega, millega juudid olid kaubavahetuse tõttu sunnitud alalises kontaktis olema”.

Septuaginta roll

Kuna hulgaliselt juute siirdus elama kõikjale Vahemere regiooni, said nende kodupaigaks hellenistliku kultuuriga linnad, kus kõneldi kreeka keelt. Need ümberasujad hoidsid oma juudiusust kinni ja võtsid igal aastal juudi pühade puhuks ette reisi Jeruusalemma. Ent aja jooksul jäi heebrea keel paljudele neist võõraks. * Niisiis tekkis vajadus tõlkida Heebrea Kirjad kreeka keelde, mida kõneles valdav osa tolle aja rahvast. Tõenäoliselt võtsid juudi õpetlased Egiptuses Aleksandrias – silmapaistvas hellenistliku kultuuri keskuses – selle töö ette umbes aastal 280 e.m.a. Nõnda valmiski Septuaginta.

Septuagintat peetakse epohhiloovaks tõlkeks. Lääne tsivilisatsioonile oli see võtmeks Heebrea Kirjade aarete juurde. Ilma selleta oleks teadmised selle kohta, mida Jumal Iisraeliga tegi, jäänudki lukku võrdlemisi tundmatute kirjutiste taha, mille keelt enam laialdaselt ei mõistetud ning mis kuigivõrd ei saanud üleilmset evangeliseerimistööd hoogustada. Seega andis Septuaginta tausta, arusaamad ja keele, mis võimaldas edastada teadmisi Jehoova Jumalast erisuguse etnilise päritoluga inimestele. Tänu kreeka keele laialdasele tuntusele pakkus see suurepärasemat võimalust kui ükski teine keel rääkida maailmale pühasid tõdesid.

Proselüüdid ja jumalakartlikud

Teiseks sajandiks e.m.a olid juudid tõlkinud paljud oma kirjandusteosed kreeka  keelde, uusi aga antigi välja kreeka keeles. Sellel oli tähelepanuväärne roll Iisraeli ajaloo ja religiooni tutvustamises paganlikule maailmale. Ajaloolased teatavad, et sel perioodil oli arvukalt paganaid, kes „sidusid end rohkem või vähem juudi kogukondadega, osalesid juutide jumalateenistuses ja pidasid rohkem või vähem rangelt kinni juudi seadustest”. („The History of the Jewish People in the Age of Jesus Christ”.)

Oli paganaid, kes võtsid judaismi omaks, lasid end ümber lõigata ja said proselüütideks. Teised võtsid vastu judaismi teatud aspektid, kuid ei pöördunud usule. Kreeka kirjanduses viidati neile tavaliselt kui jumalakartlikele. Korneeliust nimetatakse „vagaks ja jumalakartlikuks”. Apostel Paulus kohtas kõikjal Väike-Aasias ja Kreekas arvukalt juutidega liitunud jumalakartlikke. Pisiidia Antiookias pöördus ta kogudusekotta kogunenute poole näiteks sõnadega „Iisraeli mehed ja teie, kes kardate Jumalat” (Apostlite teod 10:2; 13:16, 26; 17:4; 18:4).

Kui siis Jeesuse jüngrid hakkasid head sõnumit kuulutama juudi kogukondades väljaspool Juudamaad, olid paljud kuulajad tegelikult kreeka taustaga. Sellised kogukonnad olid tõelised kristluse leviku taimelavad. Kui selgus, et Jumal pakub päästelootust ka paganatele, mõistsid jüngrid, et Jumala silmis pole olemas „juuti ega kreeklast” (Galaatlastele 3:28).

Kuulutamine kreeklastele

Pidades silmas paganarahvaste usulist ja kõlbelist taset, kahtlesid mõningad juutidest algkristlased esialgu, kas lubada kristlikku kogudusse paganatest usulepöördunuid. Niisiis, kui sai ilmselgeks, et Jumal tahab paganaid vastu võtta, teatasid apostlid ja Jeruusalemma vanemad selgesõnaliselt, et sellistelt usulepöördunutelt nõutakse hoidumist vere, abielurikkumise ja ebajumalateenistuse eest (Apostlite teod 15:29). See oli oluline nõue kõigile, kes olid harjunud pidama kinni kreeka elulaadist, sest kreeka-rooma ühiskond oli „häbematutest ihadest” ja homoseksualismist läbi imbunud. Sellistel tavadel polnud kristlaste seas kohta (Roomlastele 1:26, 27; 1. Korintlastele 6:9, 10).

Silmapaistvaimaks kristlikuks misjonäriks, kes kuulutas esimesel sajandil kreeka kultuuriruumis, oli apostel Paulus. Veel tänapäevalgi võivad need, kes külastavad Kreekas Ateenat, näha Areopaagi jalamil, seal, kus Paulus oma kuulsa kõne pidas, pronksist mälestustahvlit. Sellest räägitakse Piiblis Apostlite tegude raamatu 17. peatükis. Tema avasõnad „Ateena mehed” olid kreeka oraatori tavapärane alustusviis ning kindlasti mõnus kuulda ta kuulajatele, nende seas ka epikuurlastest ja stoikutest filosoofidele. Selle asemel et väljendada oma ärritust või kritiseerida kuulajate usku, püüdis Paulus neid positiivselt meelestada, tunnustades, et nad paistavad olevat ülimalt religioossed. Ta kõneles altarist „Tundmatule Jumalale” ning rajas kuulajatega ühise aluse, sõnades, et just sellest Jumalast ta tahabki rääkida (Apostlite teod 17:16–23).

Paulus jõudis kuulajateni, kasutades neile vastuvõetavaid mõisteid. Stoikud võisid nõustuda sellega, et Jumal on inimelu Allikas, et kõik inimesed kuuluvad samasse rassi, et Jumal pole meist kaugel ning et inimese elu sõltub Jumalast. Selle viimase mõtte toetuseks tsiteeris Paulus stoikute  poeete Aratost („Phainomena”) ja Kleanthest („Hümn Zeusile”). Samuti epikuurlased võisid leida, et neil on Paulusega palju ühist – Jumal elab ja teda on võimalik tundma õppida ning ta on teistest sõltumatu, ei vaja inimestelt midagi ega ela kätega tehtud templites.

Pauluse kuulajatele olid tema kasutatud mõisted tuttavad. Olid ju ühe allika sõnul väljendid „maailm (kosmos)”, „sugu” ja „jumalik olend” kreeka filosoofidel tavakasutuses (Apostlite teod 17:24–29). Paulus ei soovinud nende heakskiidu võitmiseks teha tõe suhtes kompromissi. Vastupidi, tema kokkuvõtvad mõtted ülestõusmisest ja kohtumõistmisest olid nende uskumustega vastuolus. Siiski kohandas ta vilunult nii oma sõnumi vormi kui sisu, nõnda et see filosoofiliselt meelestatud kuulajaid köidaks.

Paljud Pauluse kirjad olid mõeldud Kreeka linnades või täielikult helleniseerunud Rooma kolooniates asuvatele kogudustele. Neis soravas ja jõulises kreeka keeles talletatud kirjutistes kasutatakse osavalt ära kreeka kultuuriruumis üldlevinud mõisteid ja näiteid. Paulus mainib spordivõistlusi, võitja autasu, poissi kooli saatvat kasvatajat ning paljusid teisi kreeka elu tõiku (1. Korintlastele 9:24–27; Galaatlastele 3:24, 25). Kuigi Paulus oli varmas kasutama kreekakeelseid termineid, seisis ta jõuliselt vastu kreeka moraalitavadele ja usulistele pürgimustele.

Et saada kõikidele kõigeks

Apostel Paulus mõistis, et inimestele hea sõnumi jagamise nimel tuleb tal ’saada kõikidele kõigeks’. „Nii olen ma juutidele olnud otsekui juut, et ma võidaksin juudid,” kirjutas ta. Samuti kreeklastele oli ta otsekui kreeklane, et aidata neil mõista Jumala eesmärke. Muidugi mõista oli Paulus kui helleniseerunud linna juudist kodanik iseäranis osav seda tegema. Tänapäeval tuleb kõigil kristlastel samasugusel kombel toimida (1. Korintlastele 9:20–23).

Praegusel ajal siirdub miljoneid inimesi ühest riigist teise, ühest kultuurist teise. See seab hiigelülesande kristlaste ette, kelle sihiks on kuulutada head sõnumit Jumala Kuningriigist ning täita Jeesuse käsku teha jüngriteks kõik rahvad (Matteuse 24:14; 28:19). Ikka ja jälle kogevad nad, et kui inimesed kuulevad head sõnumit oma emakeeles, puudutab see nende südant ning teeb nad vastuvõtlikuks.

Sel põhjusel avaldataksegi seda ajakirja pealkirjaga „Vahitorn kuulutab Jehoova Kuningriiki” igal kuul 169 keeles, kaasajakirja „Ärgake!” aga 81 keeles. Lisaks on paljud Jehoova tunnistajad selleks, et edastada head sõnumit inimestele, kes on kolinud nende naabrusse, näinud vaeva, et õppida uut keelt, sealhulgas selliseid raskeid keeli nagu araabia, hiina ja vene keel. Eesmärk on sama mis esimesel sajandil. Seda väljendas ilmekalt apostel Paulus: „Ma olen kõikidele saanud kõigeks, et ma igapidi mõned päästaksin” (1. Korintlastele 9:22).

[Allmärkus]

[Kaart lk 18]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Rooma

KREEKA

Ateena

AASIA

Antiookia (Pisiidias)

KILIIKIA

SÜÜRIA

JUUDAMAA

Jeruusalemm

EGIPTUS

Aleksandria

Küreene

VAHEMERI

[Pilt lk 19]

Septuaginta aitas esimesel sajandil levitada teadmisi Jehoova kohta

[Allikaviide]

Israel Antiquities Authority

[Pilt lk 20]

Pauluse peetud kõne auks on Areopaagile paigaldatud mälestustahvel