Kas sa tead?

Milliseid töid Jeesus puusepana ilmselt tegi?

Jeesuse kasuisa oli puusepp ja selle ameti õppis ära ka Jeesus. Kui ta alustas oma teenistust, olles „umbes kolmkümmend aastat vana”, polnud ta tuntud mitte lihtsalt puusepa pojana, vaid täieõigusliku puusepana (Luuka 3:23; Matteuse 13:55; Markuse 6:3).

Jeesuse kodulinnas vajati tõenäoliselt selliseid põllutööriistu nagu atru ja ikkeid, mis olid suures osas valmistatud puidust. Tavapäraselt valmistas puusepp ka mööblit, näiteks laudu, toole, järisid ja hoiukirste, ent ka uksi, aknaid, puust lukke ja sarikaid. Seega pidi puusepal olema ka ehitusoskusi.

Üht näidet tuues mainis Ristija Johannes kirvest – tööriista, mida Jeesus ja teised puusepad arvatavasti kasutasid puude langetamiseks. Seejärel töötlesid nad puud taladeks kas kohapeal või viisid need oma töökotta. See osa tööst nõudis palju füüsilist jõudu (Matteuse 3:10). Jesaja nimetab veel mõningaid tööriistu, mida puusepad tema päevil kasutasid: „Puusepp pingutab mõõdunööri, tähistab kriidiga, voolib kaabitsatega, märgib sirkliga” (Jesaja 44:13). Arheoloogilised väljakaevamised kinnitavad, et piibliaegadel kasutati metallsaage, kivihaamreid ja pronksist naelu (2. Moosese 21:6; Jesaja 10:15; Jeremija 10:4). On mõistlik järeldada, et selliseid töövahendeid kasutas ka Jeesus.

Kes olid Jeesuse tähendamissõnas mainitud „pankurid” ja mil moel nad tegutsesid?

Jeesus rääkis isandast, kes tegi ühele laisale sulasele etteheite: „Sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga” (Matteuse 25:27, P 1997).

Jeesuse ajal ei olnud selliseid laia tegevusulatusega rahaasutusi, nagu on tänapäeva pangad. Ent juba ammusest ajast olid tegutsenud rahalaenutajad, kes võtsid hoiule raha ja maksid ka intressi ning andsid kõrgema intressimääraga laenu. Raamatus „The Anchor Bible Dictionary” öeldakse, et Kreekas olid intressiga laenud 4. sajandil e.m.a üldlevinud. Ja roomlaste kehtestatud rahuajal kõikusid laenu aastased intressimäärad kogu Rooma impeeriumis nelja ja kuue protsendi vahel.

Moosese Seaduse järgi ei tohtinud iisraellased puudustkannatavatele suguvendadele laenuks antud raha eest vahekasu nõuda (2. Moosese 22:24). Paistab, et see reegel kehtis eelkõige vaestele antud laenude puhul. Ent nagu Jeesuski tähendamissõnas mainis, oli rahalaenutajate ehk „pankurite” kätte hoiule antud raha pealt loomulik intressi saada. Niisiis rääkis Jeesus nagu tavaliselt oma kuulajatele tuttavatest asjadest.