Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Miks on puhtus tähtis?

Miks on puhtus tähtis?

Miks on puhtus tähtis?

Nakkushaigused on inimkonda vaevanud tuhandeid aastaid. Vanasti arvati, et haigused on märk Jumala vihast ja karistus patu eest. Ent sajandite jooksul tehtud uurimistööd ja vaatlused paljastasid, et tihtipeale on kurja juureks hoopiski meie ümber elavad väikesed loomad ja putukad.

Haigusi võivad edasi kanda nii rotid, hiired, prussakad, kärbsed kui ka sääsed. Samuti avastati, et sageli haigestuvad inimesed lihtsalt halva isikliku hügieeni tõttu. Niisiis võib puhtus olla elu ja surma küsimus.

Puhtuse normid erinevad vastavalt inimeste tavadele ja oludele. Paikades, kus pole kraanivett ega korralikku kanalisatsiooni, võib puhtuse hoidmine üsna raske olla. Jumal andis aga muistsele Iisraeli rahvale juhiseid puhtuse pidamise kohta ka siis, kui nad rändasid kõrbes, kus hügieeninõuetest polnud kindlasti kerge kinni pidada.

Miks on puhtus Jumalale tähtis? Milline on mõistlik suhtumine puhtusesse? Milliseid lihtsaid ettevaatusabinõusid saaks sinu pere tarvitusele võtta, et haigusi ära hoida?

KOOLIPÄEV on läbi ning väike Max, * kes elab Kamerunis, jõuab koju. Kõht tühi, astub ta tuppa, kallistab oma koera, paneb koolikoti söögilauale ning istub laua taha sööki ootama.

Ema, kes kuulis, et poeg on koju jõudnud, tuleb köögist taldrikutäie kuuma riisi ja ubadega. Tema ilme muutub aga kohe, kui ta märkab Maxi koolikotti puhtal söögilaual. Pojale otsa vaadates ütleb ta aeglaselt: „Maaaax!” Poiss saab otsemaid aru, mis on viltu, võtab ruttu koti laualt ning jookseb käsi pesema. Varsti on ta laua ääres tagasi. „Vabandust, ema, ma unustasin,” pobiseb ta süüdlaslikult.

Tubli ema võib palju ära teha pere tervise ja puhtuse heaks, kuid muidugi on vaja ka teiste pereliikmete koostööd. Nagu näitab Maxi lugu, vajavad lapsed puhtuse pidamise osas pidevaid meeldetuletusi, ühekordsest ütlemisest jääb väheseks.

Maxi ema teab, et toit võib saastuda mitmel moel. Niisiis peale selle, et ta peseb enne toidu valmistamist käsi, katab ta ka toidu kinni, et kärbsed sellele ligi ei pääseks. Kui ta ei jäta toitu välja ning hoiab kodu puhtana, pole tal suurt probleemi rottide, hiirte või prussakatega.

Üks tähtis põhjus, miks Maxi ema on nii hoolas, on see, et ta tahab meeldida Jumalale. „Piibel ütleb, et Jumala rahvas peab olema püha, sest Jumal on püha,” selgitab ta (1. Peetruse 1:16). „Pühadus sarnaneb puhtusega,” lisab Maxi ema. „Seepärast ma tahan, et mu kodu ja pereliikmed oleksid puhtad. Ja muidugi on see võimalik ainult tänu sellele, et kõik peres aitavad puhtuse pidamisele kaasa.”

Vajalik on kogu pere koostöö

Nagu Maxi ema ütles, saavad kodu puhtuse heaks kõik midagi ära teha. Mõned pered arutavad aeg-ajalt, mida peaks veel ette võtma, et nii maja sees kui ka väljas puhtust hoida. See ühendab perekonda ning tuletab igaühele meelde, kuidas tema saab teiste heaolule kaasa aidata. Näiteks võib ema selgitada suurematele lastele, miks nad peavad pesema käsi pärast tualettruumis käimist, raha puutumist ja enne söömist, ning suuremad lapsed võivad omakorda hoida selles osas noorematel silma peal.

Koduseid töid saab terve pere peale ära jaotada. Näiteks võib pere otsustada koristada tube igal nädalal ning teha suurpuhastust korra või kaks aastas. Kuidas aga hoolitseda maja ümbruse eest? Looduskaitsja Stewart Udall ütles Ameerika Ühendriikidele viidates: „Me elame maal, mille ilu on kadumas ja mis muutub järjest inetumaks, meil jääb järjest vähem ruumi ning kogu meie keskkonda ohustab iga päev müra ja saastamine.”

Kas sa ütleksid sedasama ka oma kodukandi kohta? Vanal ajal oli ning isegi veel praegu on mõnes Kesk-Aafrika riigis inimeste tähelepanu püüdmiseks kombeks kella lüüa. Seejärel tuletatakse elanikele valju häälega meelde koristada linna, tühjendada käimlakaevusid, pügada puid, rohida peenraid ja koristada ära prügi.

Prügiprobleem on kogu maailmas tõeliseks õudusunenäoks paljudele valitsustele. Kuna mõned linnavalitsused ei korralda prügi õigel ajal äraviimist, upuvad sealsed tänavad prügisse. Nii võib linn oma elanikke appi kutsuda. Kristlased kui eeskujulikud kodanikud peaksid olema esimeste seas, kes niisugustele üleskutsetele vastavad, ning täitma võimude korraldusi ilma nurisemata (Roomlastele 13:3, 5–7). Tõelised kristlased on valmis tegema rohkemgi, kui neilt selles suhtes palutakse. Nad on huvitatud puhtast keskkonnast ning annavad koristamises oma osa, ilma et neile peaks seda alati meelde tuletama. Kristlased mõistavad, et puhtuse pidamine näitab head kasvatust ja vastutustundlikkust. Puhtus algab igast üksikisikust ja perekonnast. Lihtsad sanitaarabinõud ja maja ümbruse koristamine aitavad kaasa paremale tervisele ning parandavad kodukandi üldmuljet.

Meie puhtus toob au Jumalale, keda teenime

Puhas ja väärikas välimus kuulub meie jumalateenistuse juurde ning tänu sellele märgatakse, et erineme teistest. Näiteks kord läks 15 Jehoova tunnistajast koosnev grupp Prantsusmaal Toulouse’is pärast kokkutulekut restorani einestama. Kõrvallauas istuv vanem abielupaar kartis, et nüüd läheb lärmiks. Peagi aga hämmastas neid see, kui viisakalt noored käitusid, kui meeldivalt nad omavahel vestlesid ja kui korralikult nad riides olid. Kui tunnistajad hakkasid ära minema, kiitis see abielupaar neid hea käitumise eest ning ütles ühele noormehele, et sellist viisakust näeb tänapäeval haruharva.

Ka need, kes külastavad Jehoova tunnistajate harubüroosid, trükikodasid ja büroo töötajate elumaju, on tihtipeale pannud imeks sealset puhtust. Vabatahtlikelt, kes töötavad ja elavad harubüroos, nõutakse puhaste riiete kandmist ja enda korrapärast pesemist. Deodorantide ja lõhnaõlide kasutamine ei asenda vajadust end pesta. Kui need vabatahtlikud täisajalised teenijad käivad õhtuti või nädalalõppudel oma ümbruskonnas kuulutamas, heidab nende puhtus head valgust ka sõnumile, mida nad räägivad.

„Võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks”

Kristlasi õhutatakse: „Võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks” (Efeslastele 5:1). Prohvet Jesaja pani kirja nägemuse, kus inglid ütlesid Looja kohta: „Püha, püha, püha” (Jesaja 6:3). See kirjeldus rõhutab Jumala ülimat rikkumatust ja puhtust. Ja seetõttu ootab Jumal ka kõigilt oma teenijatelt pühadust, puhtust. „Olge pühad, sest mina olen püha!” ütleb ta neile (1. Peetruse 1:16).

Piibel õhutab kristlasi end viisakalt riietama (1. Timoteosele 2:9). Pole siis üllatav, et Ilmutusraamatus kujutab „hiilgav ja puhas lõuend” Jumala silmis pühade inimeste õigeid tegusid (Ilmutuse 19:8). Pattu aga võrreldakse Pühakirjas tihtipeale mustusega (Õpetussõnad 15:26, P 1997; Jesaja 1:16; Jakoobuse 1:27).

Tänapäeval peavad miljonid inimesed elama piirkondades, kus tuleb pidevalt näha vaeva, et olla nii füüsiliselt, moraalselt kui ka vaimselt puhas. Lõplikult laheneb see probleem aga siis, kui Jumal teeb „kõik uueks” (Ilmutuse 21:5). Kui see tõotus on täitunud, kaob igasugune räpasus ja ebapuhtus igaveseks.

[Allmärkus]

^ lõik 6 Nimi on muudetud.

[Kast lk 10]

Jumal ootab puhtust

Ajal, mil iisraellased rändasid kõrbes, andis Jumal neile käsu kõrvaldada hoolega oma väljaheited (5. Moosese 23:13–15). Kui mõelda leeri suurusele, oli see raske ülesanne, kuid kahtlemata aitas see ära hoida niisuguseid haigusi nagu kõhutüüfus ja koolera.

Samuti kästi iisraellastel pesta või kõrvaldada kõik esemed, mis puutusid kokku surnuga. Kuigi iisraellased ei pruukinud mõista, miks see vajalik on, aitas see vältida nakatumist ja haigestumist (3. Moosese 11:32–38).

Preestrid pidid pesema nii oma käsi kui ka jalgu, enne kui nad läksid kogudusetelki oma ametikohustusi täitma. Kuigi pesemiseks mõeldud vasknõu veega täitmine polnud kerge töö, oli puhtuse hoidmine range nõue (2. Moosese 30:17–21).

[Kast lk 11]

Meeldetuletusi arstilt

Vesi on eluks hädavajalik, kuid reostunud vesi võib põhjustada haigusi ja surma. Dr Mbangue Lobe, kes on Kamerunis Douala sadama meditsiiniosakonna juhataja, andis intervjuus mõned praktilised soovitused.

„Kui sa pole kindel, kas joogivesi on puhas, keeda see igaks juhuks ära.” Ta hoiatas: „Kuigi vee puhastamiseks võib kasutada kloori ja teisi kemikaale, tuleb nendega ettevaatlik olla. Pese alati enne söömist ja pärast tualettruumis käimist käsi seebi ja veega. Seep pole nii kallis, et vaesed inimesed ei saaks seda endale lubada. Pese oma riideid tihti ja tee seda kuuma veega, kui sul on nahahaigusi.”

„Kõik pereliikmed peaksid hoidma puhtust nii maja sees kui ka selle ümber,” jätkas doktor. „Tihtipeale jäetakse tualettruumid ja välikäimlad koristamata ja nii saavad need elukohaks prussakatele ja kärbestele.” Samuti andis ta ühe tähtsa hoiatuse seoses lastega: „Ärge laske lastel ojades supelda, need on täis ohtlikke mikroobe. Peske kodus enne magamaheitmist oma keha ja hambaid korralikult ning katke voodi sääsevõrguga.” Kõik need soovitused võib võtta kokku nii: mõtle ette, tegutse ja väldi probleeme.

[Pilt lk 10]

Riiete pesemine aitab ära hoida nahahaigusi

[Pilt lk 10]

Kristlased koristavad oma koduümbrust, ilma et seda peab neile meelde tuletama

[Pilt lk 10]

Emad saavad oma peres puhtuse heaks palju ära teha