Kas sa tead?

Kas Pontius Pilaatusel oli põhjust keisrit karta?

Juutide peamehed, kes soovisid, et Rooma maavalitseja Pontius Pilaatus laseks Jeesuse hukata, avaldasid talle survet sõnadega: „Kui sa selle vabaks lased, siis sa ei ole keisri sõber!” (Johannese 19:12). Tol ajal oli Rooma keisriks Tiberius. Kas Pilaatusel oli mingit põhjust seda keisrit karta?

Milline inimene oli keiser Tiberius? Juba aastaid enne Jeesuse kohtuprotsessi oli Tiberiusest saanud „mees, kes näis olevat huvitatud ainult omaenda rahuldusest, milleks ta otsis järjest perverssemaid mooduseid”, öeldakse teatmeteoses „The New Encyclopædia Britannica”. Ta piinas ja hukkas paranoiliselt kõiki, keda vähegi võis reeturluses kahtlustada. Sama teatmeteos kirjutab: „Kui uskuda tolle ajastu ajaloolasi, olid tema meelisajaviited julmad ja nilbed. Ka kõige heatahtlikuma tõlgenduse puhul jääb temast mulje kui raevunud mõrtsukast, kes tappis peaaegu huupi.”

Kui mõelda Tiberiuse reputatsioonile, pole raske mõista, miks Pilaatus otsustas juudi peameeste survele järele anda ja lasta Jeesuse hukata (Johannese 19:13–16).

Miks pesi Jeesus oma apostlite jalgu?

Muistses Iisraelis tegid paljud lihtinimesed oma igapäevakäike ja -toimetusi paljajalu. Jalatsiteks, kui neid kasutati, olid sandaalid, mis koosnesid tallast ja rihmadest, mis seoti jalalaba ja pahkluu ümber. Kuna teed ja põllud olid tolmused või mudased, said inimeste jalad paratamatult mustaks.

Seepärast oli majja sisenedes tavaks sandaalid jalast võtta. Külalislahkus nõudis, et külalise jalad pestaks. Seda tegi kas majaisand või teener. Piiblis on sellele tavale mitmeid viiteid. Näiteks Aabraham ütles oma telki tulnud külalistele: „Toodagu nüüd pisut vett, peske jalgu ja nõjatuge puu alla. Ma toon palukese leiba, kinnitage südant enne kui edasi lähete” (1. Moosese 18:4, 5; 24:32; 1. Saamueli 25:41; Luuka 7:37, 38, 44).

See taustainfo aitab meil mõista põhjust, miks Jeesus oma viimasel paasapühal jüngrite jalgu pesi. Tol õhtul polnud kohal majaisandat ega teenrit, kes oleks neid teeninud, ning paistab, et ükski jüngritest ei pakkunud ennast vabatahtlikult seda tegema. Niisiis kui Jeesus võttis veekausi ja rätiku, et pesta ja kuivatada oma apostlite jalgu, andis ta neile armastuse ja alandlikkuse õppetunni (Johannese 13:5–17).