Korintos, „kahe sadama isand”

KREEKA kaarti vaadates võib näha, et riigi põhiosa moodustab poolsaar, mille lõunaosas paikneb midagi hiiglasliku saare sarnast. Neid kahte ühendab ahas maariba, mille kitsaim koht jääb kuue kilomeetri kanti. See Korintose maakitsus ühendab Peloponnesose poolsaart lõunas riigi põhiosaga põhjas.

Maakitsus on tähtis ka teisel põhjusel. Seda kutsutakse meresillaks, sest ida poole jääb Saroni laht, mis on juurdepääsuks Egeuse merele ning Vahemere idaossa, lääne poole aga jääb Korintose laht, kust pääseb Joonia merele, Aadria merele ja Vahemere lääneossa. Kõige selle keskmeks on Pauluse misjonireiside tähtis peatuspaik Korintose linn, mis oli antiikmaailmas tuntud oma jõukuse, luksuse ja liiderlike elukommete poolest.

Strateegiliselt tähtis linn

Korintose linn asub selle olulise maakitsuse lääneservas. Linna elusoonteks on kummalgi pool maakitsust paiknevad kaks sadamat: Lechaion läänes ja Kenchreai idas. Seepärast kasutaski kreeka geograaf Strabon Korintose iseloomustamiseks väljendit „kahe sadama isand”. Tingituna soodsast asupaigast, hakkas Korintose linn valitsema rahvusvaheliste kaubateede  ristumispaikade üle, hoides kontrolli all nii põhja-lõuna suunalist maitsi kulgevat kaubateed kui ka ida-lääne suunalist merekaubateed.

Juba iidsetest aegadest saabusid ida poolt (Väike-Aasiast, Süüriast, Foiniikiast ja Egiptusest) ning lääne poolt (Itaaliast ja Hispaaniast) laevad oma lastiga, mis ühes sadamas maha laaditi, et see maad mööda mõne kilomeetri kaugusele teisele poole maakitsust transportida ja reisi jätkamiseks uuesti teistele laevadele laadida. Väiksemad alused veeti risti üle maakitsuse lohistusteed pidi nimetusega diolkos. (Vt  kasti lk 27.)

Miks eelistasid meremehed üle maakitsuse kulgevat kaubateed? Sest see säästis neid ohtlikust 320 kilomeetri pikkusest tormisest merereisist ümber Peloponnesose lõunaosa neemede. Eriti hoidusid meresõitjad Malease neemest, mille kohta oli käibel vanasõna „Kui sa ümber Malease purjetad, siis unusta kodu”.

Kenchreai – uppunud sadam, mis on taas leitud

Korintosest 11 kilomeetrit itta jäänud Kenchreai sadam oli Aasia mereteede lõpp-punkt. Tingituna 4. sajandi lõpus aset leidnud laastavatest maavärinatest, on see jäänud pooleldi vee alla. Strabon kirjeldab Kenchreaid kui elava liiklusega jõukat sadamat, rooma filosoof Lucius Apuleius nimetab seda „suureks ja vägevaks sadamaks, mida kõige erinevamate riikide laevad sagedasti külastavad”.

Rooma ajal oli sadamal kaks kaid, mis hoburauakujuliselt merre sirutusid ja 150–200 meetrit laia sissepääsu moodustasid. Sadam võis võtta vastu kuni 40 meetri pikkuseid laevu. Väljakaevamised edelapoolsel küljel tõid nähtavale fragmendid templist, mis arvatakse olevat jumalanna Isise pühamu. Hoonekompleks sadama vastasküljel oli tõenäoliselt Aphrodite pühamu. Neid kahte jumalannat peeti meremeeste kaitsjaiks.

 Selle sadama kaudu toimunud kaubavedu võis ka olla põhjus, miks töötas apostel Paulus Korintoses telgitegijana (Apostlite teod 18:1–3). Raamatus „In the Steps of St. Paul” märgitakse: „Talve lähenedes võis Korintose telgitegijatel, kes olid ka purjeõmblejad, olla rohkem tööd, kui nad suutsid ära teha. Kuna mõlemad sadamad olid täis talvituma jäänud laevu, mida tuli ooteajal sõidukorda seada, oli Lechaioni ja Kenchreai laevavarustajatel purjeõmbleja tööd ilmselt igaühele, kes vähegi niiti ja nõela käes hoida oskas.”

Viibinud Korintoses enam kui 18 kuud, purjetas Paulus aastal 52 Kenchreaist Efesosse (Apostlite teod 18:18, 19). Järgmise nelja aasta jooksul asutati Kenchreaisse kristlik kogudus. Piiblist võime lugeda, et Paulus palus Rooma kristlastel osutada abi kristlikule naisele Foibele Kenchreai (Kenkrea) kogudusest (Roomlastele 16:1, 2).

Nüüdisajal võivad Kenchreai külalised ujuda lahesopi kristallselges vees uppunud sadama jäänuste vahel. Enamikul neist pole aimugi, et sajandeid tagasi oli see paik, kus käis vilkalt nii kristlik kui äriline tegevus. Sama võib öelda ka Korintose teise sadama Lechaioni kohta maakitsuse lääneküljel.

Lechaion – värav läände

Korintose agoraalt ehk turuplatsilt suundus Lechaioni teeks kutsutud sillutatud tänav otse kahe kilomeetri kaugusel asuvasse läänesadamasse Lechaionisse. Sadamaehitajad süvendasid sadama tarbeks lõigu rannaribast, saadud süvendusmaterjali aga kuhjasid mererannale, et kaitsta ankurdatud laevu lahelt puhuvate ägedate tuulte eest. Oli aeg, mil see oli Vahemere suuremaid sadamaid. Arheoloogid on kaevanud välja majakariismed – leeki hoidva Poseidoni kuju.

Kahekordsete müüridega kaitstud Lechaioni teed palistasid kõnniteed, riiklikud hooned, templid ja sammaskäigud poekestega. Siin kohtus Paulus ilmselt toimekate poeskäijate, jõudeolu nautivate jutuvestjate, poepidajate, orjade, ärimeeste ning teistega – tema kuulutustegevuseks igati pasliku publikuga.

Lechaion oli lisaks kaubasadamale ka tähtis sõjalaevastiku baas. Väidetavasti leiutas antiikaja ühe efektiivsema lahingulaeva trireemi aastal 700 e.m.a Lechaioni laevaehituskojas Korintose laevameister Ameinocles. Ateenlased kasutasid trireemi eeliseid  ära, et saavutada aastal 480 e.m.a Salamises otsustav võit Pärsia laevastiku üle.

Kord nii kihav sadam on praegusel ajal kõigest „kogum sünkjasmusti, roogu täis laguune”. Miski ei lase aimata, et sajandite eest oli siin üks Vahemere suuremaid sadamaid.

Kristlaste probleeme täis elu Korintoses

Lisaks kaubanduslikule tegevusele olid Korintose sadamad valla ka linna rahvast sügavalt puudutavatele kõikvõimalikele mõjutustele. Eelkõige kaasnes nende sadamatega kaubanduslik tegevus ja jõukus. Korintos kogus rikkust kõrgeid sadamamakse sisse nõudes, samuti piki lohistusteed transporditavate kaubalaadungite ja laevade pealt tolli võttes. Lisaks kasseeris linn sisse makse maitsi kulgeva transpordi pealt. 7. sajandi lõpus e.m.a võimaldasid linna turgude tollimaksudest ja sadamate tegevusest saadud riiklikud tulud vabastada linnakodanikud üleüldse maksudest.

Korintos sai lisatulu seal tegutsenud kaupmeestelt. Paljud neist võisid lubada endale luksuslikku ja ohjeldamatut pidutsemist. Jõukust lisasid ka meremehed, kellest linn kubises. Nagu märgib Strabon, kulutasid nad oma raha heldel käel. Linnaelanikud pakkusid laias valikus teenuseid, kaasa arvatud laevade remontimist.

Teatavasti jäi linn Pauluse päevil oma ligikaudu 400 000 elanikuga suuruselt maha vaid Roomast, Aleksandriast ja Süüria Antiookiast. Korintoses elas kreeklasi, roomlasi, süürlasi, egiptlasi ja juute. Sadamate kaudu toimus pidev rännumeeste, spordimängudele saabujate, kunstnike, filosoofide, ärimeeste ja muude tegelaste sissevool. Need külalised tõid ande templitesse ning ohvreid jumalatele. Kõik see tegi Korintosest pulbitseva eluga õitsva metropoli, kuid sel oli ka oma hind.

Raamatus „In the Steps of St. Paul” täheldatakse: „Kahe sadama vahel asuv Korintos omandas kosmopoliitsuse koos sellega kaasnevate pahedega, mille tõid sisse võõramaalased, kelle laevad sadamates peatusid.” Linna sulatuspotis segunesid nõrkused ja pahed nii Idast kui Läänest. Selle tagajärjel sai Korintosest kõlbeliselt allakäinud, häbitult toretsev, kõige moraalilagedam ja liiderlikum linn Antiik-Kreekas. Korintlasest sai pahelist ja ebamoraalset elu elava inimese sünonüüm.

Selline materialismi ja ebamoraalsuse õhkkond seadis ohtu kristlaste vaimse heakäekäigu. Jeesuse järelkäijaid Korintoses oli tarvis manitseda hoidma Jumala ees puhast seisundit. Oli asjakohane, et Paulus mõistis kirjades korintlastele rangelt hukka ahnuse, väljapressimise ja rüveda moraalituse. Neid inspireeritud kirju lugedes võib selgelt tajuda seda laostavat mõju, millele sealsetel kristlastel tuli vastu seista (1. Korintlastele 5:9, 10; 6:9–11, 18; 2. Korintlastele 7:1).

Ometi oli Korintose kosmopolitismil ka eeliseid. Linna tulvas pidevalt uusi ideid ning sealsed elanikud olid avarapilgulisemad kui muude Pauluse külastatud linnade elanikud. „Selles iidses sadamalinnas kohtus Ida Läänega, viies selle elanikud kokku kõikmõeldavate vastsete ideede, filosoofiate ja religioonidega, mis maailmal pakkuda oli,” ütleb üks piiblikommentaator. Nõnda siis sallitigi erisuguseid religioone, see aga ilmselt hõlbustas Pauluse kuulutustööd seal.

Korintose kaks sadamat – Kenchreai ja Lechaion – tagasid linna õitsengu ja kuulsuse. Nendesamade sadamate tõttu aga oli kristlaste elu Korintoses keeruline. Samasugune on nüüdismaailm, kus pahelised mõjutused, nagu materialism ja ebamoraalsus, ähvardavad rikkuda jumalakartlike inimeste vaimsust. Seepärast oleks ka meil hea pöörata tähelepanu manitsustele, mida Paulus jagas Jumala vaimu mõjutusel Korintose kristlastele.

[Kast/pilt lk 27]

 DIOLKOS – LAEVALASTI VEDU KUIVA MAAD MÖÖDA

Seitsmenda sajandi lõpus e.m.a, mil plaanid kanalit ehitada olid nurjunud, lõi Korintose valitseja Periandros nutika võimaluse kaubalaadungite vedamiseks risti üle maakitsuse. * See diolkos’eks (’läbivedamine’) nimetatud lohistustee oli sillutatud kiviplaatidega, milles olid sügavad rennid, kuhu olid paigaldatud puidust rööpad, mida määriti rasvaga. Ühes sadamas sildunud laevalt laaditi kaup maha ja pandi vankritele, misjärel orjad vedasid selle mööda lohistusteed teise sadamasse. Samuti veeti mõnikord üle maakitsuse väiksemaid laevu ühes lastiga.

[Allmärkus]

[Kaart lk 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

KREEKA

Korintose laht

Lechaioni sadam

Muistne Korintos

Kenchreai

Korintose maakitsus

Saroni laht

Peloponnesos

JOONIA MERI

Malease neem

EGEUSE MERI

[Pilt lk 25]

Tänapäeva kaubalaevad Korintose kanalit läbimas

[Pilt lk 26]

Lechaioni sadam

[Pilt lk 26]

Kenchreai sadam

[Pildi allikaviide lk 25]

Todd Bolen/Bible Places.com