Puu, „mille lehed ei närtsi”

KAS pole meeldiv vaadata võimsa metsa rohetavat müüri? Niisugust lopsakat metsa nähes pole kahtlustki, et sealne piirkond saab piisavalt vett ning puud on terved.

Piibel võrdleb inimesi, kellel on tugev usk ja head suhted Jumalaga, suurte ja lokkavate puudega. Pangem tähele seda kaunist kirjeldust Piibli Laulude raamatu avasalmides:

„Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas, vaid kel on hea meel Jehoova käsuõpetusest ja kes uurib ta käsuõpetust ööd ja päevad! Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis oma vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda!” (Laul 1:1–3.)

Sarnast mõtet võime lugeda ka tekstist Jeremija 17:7, 8, kus öeldakse: „Õnnistatud on mees, kes loodab Jehoova peale, kelle lootus on Jehoova! Tema on otsekui vee [„vete”, UM] äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast!”

Mõlemas piiblikohas võrreldakse puuga inimest, kes teeb, mis on õige, tunneb rõõmu Jumala seadustest ja loodab täielikult tema peale. Mille poolest aga selline inimene halja puuga sarnaneb? Uurigem selleks neid salme lähemalt.

„Istutatud veeojade äärde”

Kirjeldatud puud on istutatud „veeojade” ja „vete”, mitte lihtsalt ühe jõe või oja äärde. Samasugust kujundit on kasutatud tekstis Jesaja 44:3, 4, kus Jehoova Jumal rääkis sellest, kuidas ta hoolitseb Babüloni vangipõlvest naasvate kahetsevate juutide eest. Jehoova ütles prohvet Jesaja kaudu: „Ma valan janusele vett ja kuivale voogusid; ... et nad võrsuksid roogude vahel, otsekui remmelgad veeojade ääres [„paplid veekraavide ääres”, UM]!” Siin öeldakse, et veeojade ja kraavide vesi paneb Jehoova õnnistatud kasvama nagu lopsakad paplid.

Isegi tänapäeval võib põllumajandusmaastikel näha niisutuskraave ja ojasid, kuhu voolab vesi sügavatest kaevudest, jõgedest, järvedest või paisudest. Niisugused kraavid kuuluvad põldude või istanduste niisutussüsteemidesse. Vahel juhitakse niisutusveed viljapuuistandustesse. Teine kord jälle niisutavad ojad ühel pool põlde, teisel pool puude rida, olles ehk samal ajal ka maavalduse piiriks.

 Kui hästi kasvavad ojade äärde istutatud puud? Laul 1:3 räägib puust, „mis oma vilja annab omal ajal”. Piiblimaades kasvab viigipuid, granaatõunapuid, õunapuid, samuti datlipalme ja õlipuid. Kuigi viigipuu võib küündida üheksa meetrini ja kasvatada laia võra, ei kasva enamik teisi viljapuid seal väga kõrgeks. Ent ometi võivad need puud olla lopsakad, terved ja kanda rohkesti vilja.

Vanasti kasvas Süüria ning Palestiina jõgede ja ojade kallastel suuri papleid. Piibli viited paplitele on tavaliselt seotud jõgedega (3. Moosese 23:40, UM). Veerohketest paikadest võis leida ka paplitega samasse sugukonda kuuluvaid remmelgaid (Hesekiel 17:5). Need suured ja lopsakad puud kujutavad ilmekalt seda, mida nii laulukirjutaja kui ka Jeremija tahtsid öelda, nimelt, et inimene, kes elab Jumala seaduste järgi ja loodab täielikult tema peale, jääb vaimselt tugevaks ning „kõik, mis ta teeb, läheb korda”. Ja kas pole just kordaminek elus see, mida me soovime?

Leia rõõmu Jehoova Seadusest

Tänapäeval püüavad inimesed leida õnne kõikvõimalikel viisidel. Nad ajavad taga kuulsust ja rikkust, ent tihtipeale kogevad nad lõppeks vaid pettumust. Mis aga toob tõelise rahulolu ja kestva õnne? Vastuse annavad Jeesuse sõnad mäejutluses. Ta lausus: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest, sest neile kuulub taeva kuningriik” (Matteuse 5:3, UM). Jah, õnn ei tulene materiaalsest rikkusest, vaid sellest, kui inimene tunnistab, et tal on vaja häid suhteid Jumalaga, ning seejärel ka teeb midagi selle saavutamiseks. Sel juhul oleme nagu lopsakad puud, mis kannavad vilja. Ent kuidas rajada Jumalaga häid suhteid?

Nagu laulukirjutaja näitas, tuleb meil esiteks teatud asju vältida. Ta rääkis „õelate nõust”, „patuste teest” ning „pilkajate killast”. Selleks et olla õnnelik, tuleb hoida eemale neist, kes pilkavad või ka lihtsalt eiravad Jumala seadusi.

Teiseks tuleb meil tunda Jehoova seadustest heameelt, rõõmu. Kas pole nii, et kui tunneme millestki rõõmu, siis ootame seda pikisilmi? Seega tunda rõõmu Jumala seadustest tähendab seda, et me hindame väga Jumala Sõna ning soovime tema seadusi üha paremini tundma õppida ja sügavamalt mõista.

Kolmandaks, me peame uurima ta käsuõpetust „ööd ja päevad”. See tähendab lugeda Piiblit korrapäraselt ja loetu üle ka mõtiskleda. Me peaksime tundma sedasama mida laulukirjutaja, kes ütles: „Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda!” (Laul 119:97).

Jah, kui õpime Jehoova Jumalat hästi tundma ja usaldame täielikult teda ja tema tõotusi, siis lokkame vaimselt nagu haljad puud. Sel juhul oleme õnnelikud nagu inimene, keda kirjeldas laulukirjutaja, kui ütles: „Kõik, mis ta teeb, läheb korda!”