Uuestisünd. Kuidas see toimub?

JEESUS ei rääkinud Nikodeemusega mitte ainult sellest, kui oluline on uuestisünd, kes seda otsustab ja mis on selle eesmärk, vaid ka sellest, kuidas see toimub. Ta lausus: „Kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda!” (Johannese 3:5). Niisiis sünnib inimene uuesti „veest ja Vaimust”. Kuid millele „vesi ja Vaim” viitavad?

Mis on „vesi ja Vaim”?

Kuna Nikodeemus oli juudi usujuht, teadis ta kahtlemata, mida Heebrea Kirjades tähendas termin „Jumala vaim”, nimelt, et see on Jumala tegev jõud, mis võib ajendada inimesi tegema märkimisväärseid tegusid (1. Moosese 41:38; 2. Moosese 31:3; 1. Saamueli 10:6). Kui siis Jeesus kasutas sõna „vaim”, järeldas Nikodeemus ilmselt, et see on püha vaim, Jumala tegev jõud.

Mida mõtles Jeesus veega? Pane tähele, millised sündmused on kirja pandud enne ja pärast Jeesuse vestlust Nikodeemusega. Võime näha, et nii Ristija Johannes kui ka Jeesuse jüngrid ristisid inimesi vees (Johannese 1:19, 31; 3:22; 4:1–3). Veega ristimine sai tuntuks Jeruusalemmas. Seega, kui Jeesus rääkis veest, sai Nikodeemus ilmselt aru, et Jeesus ei viidanud veele üldiselt, vaid ristimisveele. *

Ristitud „Püha Vaimuga”

Kui veest sündimine viitab vees ristimisele, siis mida tähendab ’sündinud vaimust’? Enne Nikodeemuse vestlust Jeesusega oli Ristija Johannes teatanud, et lisaks veeristimisele on oma roll ka vaimuga ristimisel. Ta lausus: „Mina olen teid veega ristinud; aga tema [Jeesus] ristib teid Püha Vaimuga!” (Markuse 1:7, 8). Evangeeliumikirjutaja Markus kirjeldab esimest sellist ristimist: „Neil päevil sündis, et Jeesus tuli Galilea Naatsaretist ja Johannes ristis  teda Jordanis. Ja sedamaid, kui ta veest välja tuli, nägi ta taeva avanevat ja Vaimu nagu tuvi laskuvat tema peale” (Markuse 1:9, 10). Kui Jeesus kasteti Jordani jõkke, ristiti ta veega. Hetkel, kui ta sai taevast vaimu, ristiti ta püha vaimuga.

Umbes kolm aastat pärast ristimist kinnitas Jeesus oma jüngritele: „Teid peab ristitama Püha Vaimuga mitte kaua pärast neid päevi!” (Apostlite teod 1:5). Millal see toimus?

Nelipühal, aastal 33 m.a.j kogunes umbes 120 Jeesuse jüngrit ühte majja Jeruusalemmas. „Taevast sündis äkitselt kohin, otsekui oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid. Ja neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli ... Ja nad kõik said täis Püha Vaimu” (Apostlite teod 2:1–4). Samal päeval innustati teisi inimesi Jeruusalemmas laskma end vees ristida. Apostel Peetrus lausus rahvahulgale: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks, ja siis te saate Püha Vaimu anni.” Milline oli reageering? „Kes nüüd vastu võtsid tema sõna, need ristiti, ja nõnda lisati sel päeval nende juurde ligi kolm tuhat hinge” (Apostlite teod 2:38, 41).

Kaheosaline protsess

Mida need ristimised annavad teada uuestisünni kohta? Need näitavad, et uuestisündimine on kaheosaline protsess. Pane tähele, et kõigepealt lasi Jeesus end vees ristida ja seejärel sai ta püha vaimu. Samuti lasid esimesed jüngrid end esiteks ristida vees (mõningaid ristis Ristija Johannes) ja pärast seda said nad püha vaimu (Johannese 1:26–36). Nii oli ka 3000 usule pöördunuga.

Kui mõelda ristimistele, mis toimusid 33. aasta nelipühal, siis kuidas toimub uuestisünd tänapäeval? Just nii nagu Jeesuse apostlite ja esimeste jüngrite puhul. Esiteks kahetseb inimene oma patte, pöördub vääralt teelt, pühendab oma elu Jehoovale ja teeb pühendumise avalikuks sellega, et laseb end vees ristida. Seejärel, kui Jumal valib ta oma Kuningriigi valitsejaks, võitakse ta püha vaimuga. Selle protsessi esimese osa (ristimise veega) algatab inimene ise, teise osa (ristimise vaimuga) algatab Jumal. Kui inimene on ristitud nii veega kui vaimuga, on ta uuesti sündinud.

Miks kasutas Jeesus oma vestluses Nikodeemusega väljendit ’sündinud veest ja vaimust’? Ta tahtis sellega rõhutada, et vee ja vaimuga ristitute elus toimub märkimisväärne muutus. Järgmine artikkel käsitleb seda lähemalt.

[Allmärkus]

[Pilt lk 9]

Johannes ristis kahetsevaid iisraellasi veega