1. Kasvata usaldust Piibli vastu

„Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks.” (2. Timoteosele 3:16)

TAKISTUS. Paljude arvates pole Piibel midagi muud kui inimtarkust sisaldav raamat. Mõned väidavad, et see on ajalooliselt ebatäpne. Teised jällegi ütlevad, et selle nõuanded on ebapraktilised või aegunud.

KUIDAS SEDA TAKISTUST ÜLETADA? Sageli pole need, kes seavad kahtluse alla Piibli usaldusväärsuse või kasulikkuse, ise asja lähemalt uurinud. Nad vaid kordavad teiste sõnu. Kuid Piiblis on kirjas: „Lihtsameelne usub igat sõna, aga taipaja paneb tähele oma samme!” (Õpetussõnad 14:15).

Selle asemel et pimesi teiste juttu uskuda, tasuks järgida 1. sajandil Beroias (praegu Põhja-Kreeka) elanud kristlaste eeskuju. Nad ei hakanud lihtsalt pimesi uskuma, mida neile räägiti, vaid „uurisid iga päev Kirjast, kas see on nõnda, nagu kuulutati” (Apostlite teod 17:11). Arutagem lühidalt kahte põhjust, miks võib olla kindel, et Piibel on Jumala inspireeritud Sõna.

Piibel on ajalooliselt täpne. Aastate jooksul on skeptikud seadnud kahtluse alla Piiblis esinevate inimeste ja paikade nimede usaldusväärsuse. Kuid ikka ja jälle on tõendid kinnitanud, et selline skeptitsism on alusetu ja Piibli aruanne täpne.

Näiteks kahtlesid õpetlased mingil ajal, kas kirjakohas Jesaja 20:1 mainitud Assüüria kuningas Sargon ikka elas kunagi. Kuid 1840. aastatel hakkasid arheoloogid selle kuninga paleed välja kaevama. Praegu on Sargon üks tuntumaid Assüüria kuningaid.

Kriitikud on pidanud küsitavaks ka seda, kas on kunagi olemas olnud selline Rooma maavalitseja nagu Pontius Pilaatus, kes andis käsu Jeesus tappa (Matteuse 27:1, 22–24). Aastal 1961 leiti aga Iisraelist Kaisarea  lähedalt kivi, kuhu oli kirjutatud Pilaatuse nimi ja positsioon.

Piibli ajaloolise täpsuse kohta kirjutati ajakirja „U.S. News & World Report” 1999. aasta 25. oktoobri numbris: „Nüüdisaegne arheoloogia on hämmastavalt kinnitanud Vana ja Uue Testamendi tuumiku ajaloolist täpsust – Iisraeli patriarhe puudutavaid keskseid jutustusi, iisraellaste väljarändamist Egiptusest, Taaveti valitsemisliini ja Jeesuse-aegset elu.” Ehkki usk Piiblisse ei sõltu arheoloogilistest leidudest, oleks ju igati ootuspärane, et Jumala inspireeritud raamat on ajalooliselt täpne.

Piiblis leiduv praktiline tarkus on kasuks igasuguse taustaga inimestele. Kaua enne seda, kui avastati mikroobid ja nende osa haiguste levimisel, olid Piiblis kirjas hügieeninõuded, mis on veel praegugi kasulikud (3. Moosese 11:32–40; 5. Moosese 23:13, 14). Pereliikmed on õnnelikumad, kui nad järgivad Piibli nõuandeid selle kohta, kuidas üksteisesse suhtuda (Efeslastele 5:28–6:4). Piibli põhimõtteid järgiv inimene on kohusetundlikum töötaja või mõistlikum tööandja (Efeslastele 4:28; 6:5–9). Piibli põhimõtted mõjuvad hästi ka inimese tundeelule (Õpetussõnad 14:30; Efeslastele 4:31, 32; Koloslastele 3:8–10). Just sellist praktilist juhatust me ootaksimegi oma Loojalt.

MILLINE ON TASU? Piibli tarkus võib teha isegi kogenematu targaks (Laul 19:8). Ja kui me kord juba oleme hakanud Piiblit usaldama, võib see raamat meid kõige paremini aidata astuda järgmist sammu usu tugevdamiseks.

Lisainfot võib leida raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” 2. peatükist „Piibel, Jumala antud raamat” *

[Allmärkus]