Nemad pidasid kalliks Jumala Sõna

OLULISED sõnumid tõlgitakse tihtilugu mitmetesse keeltesse, nii et neist võimalikult paljud inimesed aru saaksid. Piiblis, mis on Jumala Sõna, sisaldub oluline sõnum. Ehkki talletatud ammustel aegadel, on Piibel „kirjutatud meile õpetuseks” ning pakub troosti ja tulevikulootust (Roomlastele 15:4).

Seega on loogiline, et läbi aegade tähtsaimat kirjapandud sõnumit kätkev Piibel oleks saadaval paljudes keeltes. Ajaloos on olnud mehi, kes on näinud Piibli tõlkimisega vaeva, hoolimata tõsisest haigusest, valitsuskeelust või koguni hukkamisähvardusest. Miks? Sest nad pidasid Jumala Sõna kalliks. Järgnev lugu on pilguheit piiblitõlkimise tähelepanuväärsesse ajalukku.

„Kristuse seadust õpivad inglased kõige paremini tundma inglise keeles”

Kui John Wycliffe 1330. aasta paiku sündis, peeti Inglismaa kirikutes jumalateenistusi ladina keeles. Seevastu igapäevakeelena kasutas lihtrahvas inglise keelt. Omavahel kõneldi ning ka Jumalat paluti inglise keeles.

Wycliffe, kes oli katoliku preester, valdas vabalt ladina keelt. Ent tema arvates oli väär kasutada Pühakirja õpetades ladina keelt, mida ta pidas elitaarseks keeleks. Ta kirjutas: „Jumala seadust tuleks õpetada kõige arusaadavamas keeles, on ju tegemist sõnaga Jumalalt.” Niisiis tuli Wycliffe oma kaaslastega kokku, et tõlkida Piibel inglise keelde. Selleks kulus umbes 20 aastat.

 Mõte uue tõlke väljalaskmisest polnud katoliku kirikule sugugi meelt mööda. Väljaandes „The Mysteries of the Vatican” selgitatakse kiriku vastuseisu põhjust: „Seeläbi võisid ilmikud võrrelda kaasaja katoliiklust algkristluses valitsenud lihtsusega. ... Silmatorkavalt sai nähtavaks see, milline suur lahknevus valitseb kristluse Rajaja ning tema isehakanud asemiku [paavsti] õpetuse vahel tegelikult.”

Paavst Gregorius XI avaldas viis edikti, mis Wycliffe’i hukka mõistsid. Kuid tõlkijat see ei kohutanud. Ta märkis: „Kristuse seadust õpivad inglased kõige paremini tundma inglise keeles. Mooses kuulis ning ka Kristuse apostlid kuulsid Jumala käsuseadust omas keeles.” Arvatavasti aastal 1382, veidi enne Wycliffe’i surma, andis Wycliffe’i tõlkijaskond välja esimese ingliskeelse tõlke tervikpiiblist. Kümmekonna aasta pärast avaldas üks ta kaaslastest revideeritud ja kergemini loetava tõlke.

Kuna trükipress oli veel leiutamata, tuli iga koopia käsitsi ümber kirjutada, mis oli vaevarikas, üldjuhul kümme kuud tõsist tööd nõudev ülesanne. Ent väljavaade, et Piibel käibele lastakse, tegi kiriku sedavõrd ärevaks, et peapiiskop ähvardas igaühe, kes seda loeb, kirikust välja heita. Enam kui 40 aastat pärast Wycliffe’i surma kaevas kirik tema surnukeha paavsti konsiiliumi käsul välja, põletas luud ning viskas ta tuha Swifti jõkke. Siirad tõeotsijad leidsid Wycliffe’i Piibli sellegipoolest üles. Professor William Blackburn täheldas: „Wycliffe’i Piiblist tehti hulgaliselt koopiaid, neid ringles laialdaselt ning pärandus järgmistelegi sugupõlvedele.”

Piibel künnipoisile

Paarsada aastat hiljem oli Wycliffe’i-aegne inglise keel praktiliselt käibelt kadunud. Noor jutlustaja Bristoli lähistelt oli nördinud, et nii vähesed Piiblist aru saavad. See jutlustaja – William Tyndale oli ta nimi – kuulis kord üht õpetlast ütlevat, et pigem võiks ajada läbi ilma Jumala käsuseaduseta kui paavsti seaduseta. Tyndale kostis selle peale, et kui Jumal lubab, hoolitseb ta selle eest, et peagi isegi künnipoiss Piiblit paremini tunneb kui see õpetatud mees.

Wycliffe oli teinud pühakirjatõlke ladinakeelsest Vulgatast ning sellest käsitsi koopiad valmistanud. Inglismaalt Saksamaale siirdunud Tyndale asus aastal 1524 tegema tõlget otse heebrea ja kreeka algkeelest, misjärel ta lasi sellest tõlkest Kölnis trükipressiga koopiaid teha. Peagi said Tyndale’i vaenlased tõlkele jälile ning veensid Kölni ülikooli õpetatud nõukogu kõiki koopiaid konfiskeerima.

Tyndale põgenes Wormsi linna Saksamaal ning jätkas oma tööd. Varsti pärast seda toimetati Tyndale’i ingliskeelsed  koopiad Kreeka Kirjadest salaja Inglismaale. Kuue kuuga müüdi sedavõrd palju köiteid, et piiskopid kogunesid erakorralisele istungile, kus anti välja käsk Piiblid põletada.

Selleks, et laialdasele piiblilugemisele ning Tyndale’i väidetavale ketserlusele lõpp teha, käskis Londoni piiskop Thomas More’il oma kirjutistega Tyndale’i rünnata. Eriti ärritas More’i see, et Tyndale kasutas sõna „kirik” asemel sõna „kogudus” ning „preestri” asemel sõna „vanem” või „kogudusevanem”. Need sõnad muutsid küsitavaks paavsti autoriteedi ning vahetegemise vaimulike ja ilmikute vahel. Thomas More mõistis hukka ka selle, et Tyndale tõlkis kreeka sõna a·gaʹpe sõnaga „armastus”, mitte sõnaga „heategevus”. „Ka see käsitus kujutas kirikule ohtu,” öeldakse raamatus „If God Spare My Life”, „sest heategevuse ilmselge teisejärguliseks kuulutamine oleks võinud kahandada tulusate annetuste, indulgentside ja päranduste osatähtsust, mille najal – nagu usklikke veendi – sai sillutada endale teed taevasse.”

Thomas More propageeris „ketserite” põletamist, mis viis selleni, et 1536. aasta oktoobris Tyndale kägistati ning ta surnukeha põletati tuleriidal. Hiljem kuninga soosingu omakorda minetanud Thomas More’il raiuti pea maha. Kuid roomakatoliku kirik kuulutas ta aastal 1935 pühakuks ning aastal 2000 austas paavst Johannes Paulus II More’i poliitikute kaitsepühakuks kuulutamisega.

Tyndale ühtki sedalaadi tunnustusavaldust pole saanud. Ent enne tema surma ühendas Tyndale’i sõber Miles Coverdale ta tõlke tervikpiibliks – esimeseks ingliskeelseks piiblitõlkeks algkeeltest! Nüüd võis Jumala Sõna lugeda iga künnipoisski. Kuidas kulges Piibli tee lisaks inglise keelele teistesse keeltesse?

„Praktiliselt võimatu”

Hoolimata pere ja sõprade vastuseisust, astus briti misjonär Robert Morrison aastal 1807 Hiinasse suunduvale laevale, peas üksainus soov: anda välja hiinakeelne tervikpiibel. Tema ees seisev tõlketöö polnud kaugeltki kergete killast. „See oli praktiliselt võimatu ettevõtmine,” nentis Charles Grant, tolleaegne Ida-India Kompanii direktor.

Jõudnud kohale, selgus Morrisonile, et hiinlastel oli surma ähvardusel keelatud õpetada oma keelt võõramaalastele. Kaitsmaks ennast ja neid, kes nõustusid talle keelt õpetama, elas Morrison mõnda aega suletud uste taga. Ühes jutustuses öeldakse, et „pärast kaht aastat õppimist suutis ta kõnelda mandariini keelt ning enam kui üht dialekti ning [selles keeles] ka lugeda ja  kirjutada”. Vahepeal oli keiser andnud välja seaduse, mis kuulutas kristlike raamatute trükkimise surmaga karistatavaks kuriteoks. Ähvardavast ohust hoolimata sai Morrison 1819. aasta 25. novembril valmis tervikpiibli hiinakeelse tõlke.

Hiina keeles oli aastaks 1836 trükitud umbes 2000 tervikpiiblit, 10 000 eksemplari Kreeka Kirju ja 31 000 osa Piiblist. Armastus Jumala Sõna vastu oli teinud „praktiliselt võimatust” võimaliku.

Piibel padja sees

Kaks nädalat pärast seda, kui ameerika misjonär Adoniram Judson 1812. aasta veebruaris abiellus, võttis ta koos oma naise Anniga ette kauge reisi, mis viis neid viimaks Birmasse aastal 1813. * Otsekohe asusid nad õppima birma keelt, mis on üks maailma raskemaid keeli. Pärast mõneaastast õpingut kirjutas Judson: „Tegeleme keelega, mida teisel pool maakera räägivad inimesed, kel mõttemustergi meie omast täiesti erinev. ... Meil pole ei sõnaraamatut ega tõlki, kes kas või ühtainust sõna seletaks.”

Judson ei andnud keelelistele raskustele alla. 1823. aasta juunis sai tal valmis Kristlike Kreeka Kirjade birmakeelne tõlge. Hiljem sööstis Birma sõtta. Kahtlustatuna spioneerimises, heideti Judson vanglasse ning pandi kolme paari ahelatega pika posti külge, nii et ta ei saanud liikuda. „Esimesi asju, mille järele härra Judson kohe päris, kui neil lubati proua Judsoniga kokku saada ja omavahel inglise keeles kõnelda, oli Uue Testamendi käsikirjaline tõlge,” kirjutas Francis Wayland aastal 1853 ilmunud elulooraamatus Judsonist. Kartes, et käsikiri võib maja alla maetult niiskuse ja hallituse tõttu hävineda, õmbles Ann selle padja sisse ning tõi vanglasse oma mehele. Ülirasketele oludele vaatamata jäi käsikiri alles.

Pärast kuudepikkust vangistust lasti Judson vabaks. Kuid õnn ei kestnud kuigi kaua. Samal aastal hiljem jäi Ann ränka palavikku ning suri mõne nädala pärast. Vaid kuus kuud hiljem tabas ravimatu haigus ka nende vaevalt kaheaastast tütrekest Mariat. Murtud südamega Judson jätkas siiski oma tööd. Tervikpiibel sai lõpuks aastal 1835 valmis.

Kas sina pead Jumala Sõna kalliks?

Nende tõlkijate armastuses Jumala Sõna vastu pole midagi uut. Muistses Iisraelis ütles laulik Jehoova Jumalale: „Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda!” (Laul 119:97). Piibel on midagi enamat kui muljetavaldav kirjandusteos. Selles on tähtis sõnum. Kas sa loed Jumala Sõna regulaarselt, näidates seega, et sa seda kalliks pead? Kui sa seda teed ja õpitut ellu rakendad, võid olla kindlasti „õnnis oma tegemistes” (Jakoobuse 1:25).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 8]

„Kristuse seadust õpivad inglased kõige paremini tundma inglise keeles.” (JOHN WYCLIFFE)

[Pildid lk 9]

William Tyndale ja lehekülg Tyndale’i Piiblist

[Allikaviide]

Tyndale: From the book The Evolution of the English Bible

[Pildid lk 10]

Robert Morrison ja tema hiinakeelne piiblitõlge

[Allikaviited]

In the custody of the Asian Division of the Library of Congress

Robert Morrison, engraved by W. Holl, from The National Portrait Gallery Volume IV, published c.1820 (litho), Chinnery, George (1774–1852) (after)/Private Collection/Ken Welsh/The Bridgeman Art Library International

[Pildid lk 11]

Adoniram Judson ja tema birmakeelne piiblitõlge

[Allikaviide]

Judson: Engraving by John C. Buttre/Dictionary of American Portraits/Dover

[Piltide allikaviited lk 8]

Wycliffe: From the book The History of Protestantism (Vol. I); Piibel: Courtesy of the American Bible Society Library, New York