Jehoova hindab alandlikkust
Tule Jumala ligi
Jehoova hindab alandlikkust
UHKUS, kadedus ja ambitsioonikus – need omadused iseloomustavad tihtipeale neid, kes selles maailmas läbi löövad. Ent kas niisugused omadused aitavad inimesel saada lähedasemaks ka Jehoova Jumalaga? Vastupidi, Jehoova hindab oma teenijate juures alandlikkust. Seda on näha Piibli jutustusest, mis on kirjas 4. Moosese raamatus 12. peatükis. See lugu leidis aset ajal, mil iisraellased rändasid pärast Egiptusest pääsemist Siinai kõrbes.
Mirjam ja Aaron hakkasid oma noorema venna Moosese vastu rääkima, levitades oma mõtteid teiste seas leeris (1. salm). Mirjam, keda esimesena mainitakse, oli arvatavasti asja algataja. Üks nurisemise põhjus oli see, et Mooses oli abiellunud etiooplannaga. Kas Mirjam oli kade, et ta võib jääda kellegi teise, pealegi mitteiisraellanna varju?
Ent rahulolematuse juured ulatusid sügavamale. Mirjam ja Aaron ütlesid: „Kas Jehoova räägib ainult Moosese läbi? Eks ta räägi ka meie läbi?” (2. salm). Kas nurisemise tõeliseks põhjuseks võis olla soov saada rohkem võimu ja tunnustust?
Nagu jutustusest on näha, ei vastanud Mooses nende süüdistustele. Ilmselt kannatas ta valesüüdistusi vaikides. Tema kannatlikkus kinnitab Piibli sõnu, mille kohaselt oli Mooses „alandlikum kõigist inimestest maa peal” * (3. salm). Mooses ei pidanud end ise kaitsma hakkama. Jehoova nägi seda kõike pealt ning astus Moosese kaitseks välja.
Jehoova võttis seda nurisemist isiklikult, sest tema oli määranud Moosese ametisse. Nurisejaid noomides tuletas Jumal neile meelde, kui erilised suhted on tal Moosesega, öeldes: „Temaga ma räägin suust suhu.” Seejärel küsis Jehoova Mirjamilt ja Aaronilt: „Mispärast te siis ei ole kartnud rääkida vastu ... Moosesele?” (8. salm). Rääkides Moosese vastu, rääkisid nad tegelikult Jumala vastu. Niisuguse jämeda lugupidamatuse tõttu said nad tunda Jumala tulist viha.
Jumal lõi Mirjamit, kes oli tõenäoliselt nurina algataja, pidalitõvega. Aaron anus kohe Moosest, et see paluks Jumalat Mirjami pärast. Mõelda vaid, Mirjami tervekssaamine sõltus nüüd sellest inimesest, kelle vastu ta oli eksinud! Mooses tegi alandlikult seda, mida temalt paluti. Mooses, kes nüüd jutustuse järgi esimest korda sõna võttis, palus Jehoovat oma õe pärast. Mirjam sai küll terveks, kuid tal tuli häbi tundes seitse päeva karantiinis olla.
See jutustus aitab mõista, milliseid omadusi Jehoova hindab ning millised on talle vastumeelsed. Kui tahame, et meil oleksid Jehoovaga head suhted, tuleb meil juurida endast välja viimnegi uhkuse, kadeduse ja ambitsioonikuse jälg, mida endas märkame. Alandlikud inimesed on need, keda Jehoova armastab. Ta on tõotanud: „Alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!” (Laul 37:11; Jakoobuse 4:6).
[Allmärkus]
^ lõik 4 Alandlikkus on omadus, mis annab jõudu kannatlikult ebaõiglust taluda, ilma et inimene tunneks kättemaksuhimu.