Kas Jumal tõotab sind rikkusega üle külvata?

„Jumal tahab, et sa oleksid rikas: sul oleks palju autosid ja tulus äri. Lihtsalt usu temasse, ava rahakott ja anna niipalju kui võimalik talle.”

MÕNINGATES usurühmitustes Brasiilias õhutatakse inimesi neid sõnu uskuma, nagu ütleb üks sealne ajaleht. Paljud usuvadki tõsimeeli. Ajakiri „Time” kirjutab, mis selgus Ameerika Ühendriikides end kristlaseks pidavate inimeste seas läbiviidud küsitlusest: „Tervelt 61% küsitletute meelest tahab Jumal, et inimesed oleksid heal järjel. 31% ... arvas, et kui nad annavad oma raha Jumalale, annab Jumal neile tagasi palju rohkem raha.”

Sedasorti teooria, mida on tihtilugu nimetatud ka edukusteoloogiaks, vohab iseäranis Ladina-Ameerika riikides, näiteks Brasiilias, ning inimesi koguneb nagu murdu kirikutesse, kus lubatakse, et Jumal külvab nad ainelise varaga üle. Kas Jumal tõesti lubab oma teenijad rikkaks teha? Kas kõik möödunud aegade jumalateenijad olid jõukad?

Piibli heebreakeelsest osast võime tihtipeale leida lugusid, kus Jumala heakskiiduga kaasnes ka jõukus. Näiteks öeldakse kirjakohas 5. Moosese 8:18: „Tuleta meelde Jehoovat, oma Jumalat, et see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks.” See kinnitas iisraellastele, et kui nad on Jumalale kuulekad, teeb ta nad jõukaks rahvaks.

Kuidas on lugu üksikisikutega? Ustav mees Iiob oli erakordselt rikas ja pärast seda kui Saatan oli ta vaesusse tõuganud, andis Jehoova Iiobile tema rikkuse kahekordselt tagasi (Iiob 1:3; 42:10). Aabraham oli samuti rikas. 1. Moosese 13:2 ütleb, et ta oli „väga rikas karja, hõbeda ja kulla poolest”. Kui nelja Idamaa kuninga ühisväed võtsid Aabrahami vennapoja Loti vangi, siis Aabraham „vaatas üle oma kodakondsed, kes tema peres olid sündinud, arvult kolmsada kaheksateist” (1. Moosese 14:14, meie kursiiv). Pidades silmas, et 318 meest olid võimelised relva kandma, oli Aabrahami kodakond nähtavasti päris arvukas. Tõsiasi, et ta sellist suurt peret toita suutis, näitab, et ta oli väga rikas ja tal olid suured karjad.

Jah, paljud möödunud aegade ustavad jumalateenijad, näiteks Aabraham, Iisak, Jaakob, Taavet ja Saalomon, olid rikkad. Kas see tähendab, et Jumal teeb iga oma teenija rikkaks? Teisest küljest, kas vaesus tähendab seda, et inimesel puudub Jumala heakskiit? Neid küsimusi arutame järgmises artiklis.