Piibel meie igapäevases keeles

„Kui sa usud, et Piibel on Jumala sõna inimkonnale, tähendab see, et Jumal suhtleb meiega. ... Kui sinu religioon mõjutab kogu su elu, siis peab [Piibli] keel olema seesama, mida me iga päev räägime.” Nii kirjutas õpetlane Alan Duthie oma raamatus „Bible Translations: And How to Choose Between Them” (Piiblitõlked – ja kuidas nende vahel valida).

Need, kes armastavad Jumala Sõna, on kogu südamest selle mõttega nõus. Nad usuvad kõhklemata, et „kogu pühakiri on Jumala inspireeritud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, distsiplineerimiseks õiguses” (2. Timoteosele 3:16). Piibel on kõike muud kui vanamoeliste religioossete stampväljendite raamat. See on „elav ja mõjuvõimas” ning pakub reaalseid lahendusi meie igapäevaelu probleemidele (Heebrealastele 4:12). Aga et lugejad võiksid seda püha raamatut mõista ja selle järgi tegutseda, peab see olema sellises keeles, mida me iga päev räägime. Tegelikult ei kirjutatud niinimetatud Uut Testamenti mitte klassikalises kreeka keeles, mida kasutasid filosoofid,  näiteks Platon, vaid tavalises igapäevases kreeka keeles, mida nimetatakse koineeks. Jah, Piibel pandi kirja selliselt, et tavalised inimesed võisid seda lugeda ja mõista.

Sel eesmärgil on viimastel aastatel paljudes keeltes välja antud terve hulk nüüdisaegseid tõlkeid. Enamasti on saavutatud küllaltki häid tulemusi. Pühakiri on nüüd inimestele veelgi kergemini kättesaadav. Siiski jätab suur osa uusi tõlkeid palju soovida seoses erapooletuse, täpsuse ja tõlkevastete järjepidevusega. Näiteks kalduvad mõned neist hägustama Piibli selget õpetust surnute olukorra, inimese hinge olemuse ja tõelise Jumala nime kohta.

Need, kes armastavad Jumala Sõna, on seetõttu väga rõõmsad, et eesti keeles on nüüd välja antud Piibli kreekakeelse osa „Uue maailma tõlge”. Jehoova tunnistajad teatasid selle nüüdisaegse tõlke ilmumisest 2009. aasta piirkonnakonvendil „Püsige valvel!”. Kuna seda tõlget ei kammitse usulised dogmad, iseloomustab seda erakordne täpsus, mis teeb Piibli sügavama mõistmise võimalikuks ka neile, kes muistseid keeli ei oska ja kellel see polnud varem seetõttu võimalik. Kuid sa võid küsida, kes on selle märkimisväärse tõlke teinud?

Tõlkijad, kes tõid au Jumalale

Ehkki Piibli kreekakeelse osa „Uue maailma tõlge” võib olla uudis eesti keelt kõnelevatele inimestele, valmis see tegelikult juba aastal 1950. Tol aastal ilmus see inglise keeles ja selle andis välja Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing – rahvusvaheline piibliselts, kes on tegelenud Piiblite trükkimisega pikka aega. Selle uue tõlke pealkiri – julge kõrvalekaldumine traditsioonist jagada Piibel „vanaks” ja „uueks” testamendiks – oli ainult üks paljudest asjadest, mille poolest see tõlge osutus ainulaadseks. 1950. aasta 15. septembri „Vahitornis” öeldi: „Mehed, kes kuuluvad sellesse tõlkekomiteesse, on teatanud ..., et tahavad jääda anonüümseks ega soovi mingil juhul oma nimede avalikustamist ei enda eluajal ega pärast surma. Selle tõlke eesmärk on ülistada elava ja tõelise Jumala nime.”

Üheköitelise tervikpiiblina anti ingliskeelne „Uue maailma tõlge” välja aastal 1961. Ja kuigi tõlkijate nimesid pole tänase päevani  avaldatud, pole mingit põhjust kahelda nende motiivides ega nende pühendumuse sügavuses. „Uue maailma tõlke” 1984. aasta väljaande eessõnas öeldakse: „Pühakirja tõlkimine tähendab Jehoova Jumala mõtete ja ütluste edasiandmist teises keeles ... Selle väljaande tõlkijad, kes kardavad ja armastavad Jumalat, Piibli Autorit, tunnevad tema ees erakordset vastutust anda tema mõtted ja sõnumid edasi nii täpselt kui võimalik.”

Tõlkekomitee liikmetel olid küll head kavatsused, aga kas nad olid ka pädevad seda ülesannet täitma? Mõned rahulolematud õpetlased on väitnud, et kuna tõlkijate nimesid ja akadeemilisi kraade pole teada, tuleks see tõlge ilma pikema jututa kõrvale heita kui amatööride töö. Kuid mitte kõik õpetlased pole võtnud sellist ebamõistlikku seisukohta. Alan S. Duthie kirjutab: „Kas selle teadmine, kes on mingi piiblitõlke väljaandjad või tõlkijad, aitab meil otsustada, kas tõlge on hea või halb? Mitte tingimata. Miski ei asenda iga tõlke enda üksikasjalikku uurimist.” *

Tuhanded lugejad ongi seda teinud. Praeguseks on üle kogu maailma trükitud 154 000 000 „Uue maailma tõlke” eksemplari kas tervikuna või osaliselt kokku 77 keeles. Mida on selle paljud lugejad leidnud?

Tõlge, mis pühitseb Jumala nime

Kirjakohas Matteuse 6:9 õpetas Jeesus oma jüngreid palvetama: „Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi.” Siiski on enamikus tõlgetes Jumal nimetu olend, kellele on antud ainult tiitlid „Jumal” või „Issand”. Ent algselt polnud see nii. Esialgses Piibli heebrea osas on Jumalat nimetatud ligi 7000 korda selgesti isikunimega „Jehoova” (2. Moosese 3:15; Laul 83:19). Hiljem lõpetasid juudid ebausust tuleneva hirmu tõttu Jumala nime kasutamise. Pärast Jeesuse apostlite surma tungis see ebausust mõjutatud seisukoht ka kristlikku kogudusse. (Võrdle Apostlite teod 20:29, 30; 1. Timoteosele 4:1.) Piibli kreeka osa ümberkirjutajad hakkasid asendama Jumala nime Jehoova  kreeka sõnadega Kyʹri·os ja The·osʹ, mis tähendavad vastavalt „Issand” ja „Jumal”.

Õnneks on „Uue maailma tõlge” teinud julge sammu ja pannud nime Jehoova tagasi Piibli kreekakeelsesse ossa („Uude Testamenti”), kus see esineb 237 korda. Selle nime tagasipanemine pole mingi tõlkijate kapriis, vaid selle aluseks on põhjalik ja hoolas uurimistöö. Näiteks tsiteerib Luuka 4:18 sõnu piiblikohast Jesaja 61:1. Algses heebrea tekstis oli selles Jesaja salmis nimi Jehoova. * Seega on kohane, et Luuka 4:18 kõlab „Uue maailma tõlkes”: „Jehoova vaim on minu peal, sest ta on võidnud mind kuulutama head sõnumit vaestele.”

Sellised tõlkevasted aitavad lugejatel ka mõista, et Jehoova Jumal ja tema ainusündinud Poeg Jeesus Kristus on eri isikud. Näiteks on enamikus tõlgetes Matteuse 22:44 tõlgitud nii: „Issand on öelnud minu Issandale.” Aga kes räägib kellega? Tegelikult tsiteeritakse selles salmis kirjakohta Laul 110:1, kus heebrea algtekstis esineb Jumala nimi. „Uue maailma tõlkes” kõlab see salm seepärast nii: „Jehoova ütles minu Isandale: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalge alla”.” See, millist vahet teeb Pühakiri Jehoova Jumala ja tema Poja vahel, pole vaid teoreetilise tähtsusega küsimus (Markuse 13:32; Johannese 8:17, 18; 14:28). Sellest arusaamine on hädavajalik, et saada pääste. Apostlite teod 2:21 ütleb: „Igaüks, kes hüüab appi Jehoova nime, päästetakse.”

Täpsus ja selgus

„Uue maailma tõlkel” on teisigi silmapaistvaid erijooni. Ingliskeelse tõlke peamiseks aluseks valiti Westcotti ja Horti hoolikalt tuvastatud standardtekst. Nähti palju vaeva, et tõlkida kreeka keelest nii täpselt ja sõnasõnaliselt kui võimalik ning seda lihtsasse ja tänapäevasesse keelde. Selline suhtumine mitte ainult ei aidanud säilitada Piibli algteksti hõngu ja värvi, vaid võimaldas ka mõttest palju paremini aru saada.

Võtkem näiteks tekst Roomlastele 13:1, kus apostel Paulus innustas kristlasi ’alluma kõrgematele võimudele’ ehk ilmalikele valitsustele. Paljudes tõlgetes öeldakse seejärel, et sellised valitsused on „Jumala seatud” või „Jumala määratud” („King James Version”, „Jerusalem Bible”). Mõned ainuvalitsejad on selliste tõlgete abil õigustanud oma võimutsemist. Ent „Uue maailma tõlkes”, mida iseloomustab sõnasõnalisus ja täpsus, on see salm tõlgitud nii: „Olemasolevad võimud on  oma suhtelistel positsioonidel Jumala seatuina.” * Sellest võib mõista, et ehkki Jumal ei vali isiklikult poliitilisi valitsejaid, lubab ta neil inimestel olla oma suhtelistel võimupositsioonidel, kuid nad on alati temast madalamal.

Samuti püüab „Uue maailma tõlge” tuua välja kreeka tegusõnade nüansid. Paljudes nüüdisaja keeltes näitavad verbi eri vormid, mis ajal tegevus toimub – kas minevikus, olevikus või tulevikus. Kreeka keeles väljendavad verbid ka tegevuse laadi – kas see on hetkeline, lõpetatud või kestev. Mõtle Jeesuse sõnadele kirjakohas Matteuse 6:33. Kreeka verb, mis tähendab „otsima”, väljendab siin kestvat tegevust. Seega toob Jeesuse sõnade mõtte täielikult esile niisugune tõlge: „Otsige siis alati esmalt Jumala kuningriiki ja tema õigust, ning kõike seda antakse teile lisaks.” Samamoodi on tõlgitud Matteuse 7:7: „Paluge püsivalt, ja teile antakse; otsige pidevalt, ja te leiate; koputage lakkamata, ja teile avatakse.” (Vt ka Roomlastele 1:32; Efeslastele 5:25; Filiplastele 1:9.)

„Uue maailma tõlke” puhul on pööratud erilist tähelepanu sellele, et võtmesõnad oleksid tõlgitud järjepidevalt ühetaoliste vastetega. Näiteks kreeka sõna psy·kheʹ on tõlgitud igal pool vastega „hing”. Selle tulemusena saavad lugejad üsna ruttu aru, et vastupidiselt religioossetele teooriatele ei ole hing surematu. See võib hävida ja surra (Matteuse 2:20; Markuse 3:4; Luuka 6:9; 17:33).

Jumala Sõna jõuab kõikjale

Piibli kreeka osa väljaandmine eesti keeles on alles algus. Omal ajal on plaanis tõlkida ära terve Piibel. Kuid kas lugejad saavad olla kindlad, et see eestikeelne tõlge on sama täpne ja järjepidev kui ingliskeelne?

Jah, saavad küll. Seda sellepärast, et tõlketööd tehakse Jehoova tunnistajate juhtiva kogu kirjutuskomitee juhendusel. Häid tulemusi on toonud tark otsus tõlkida Piiblit võõrkeeltesse tiimitöö meetodil. Paljudes riikides üle kogu maailma on sel eesmärgil moodustatud piiblitõlketiimid. Jehoova tunnistajate peakorteris Brooklynis New Yorgis on loodud omaette osakond, mida nimetatakse tõlketalituseks, et rahuldada nende tiimide vajadusi, vastata küsimustele ja tagada, et eri keeltes välja antavad „Uue maailma tõlked” oleksid kooskõlalised. Palju kasu on olnud ka arvutiprogrammist, mis töötati välja piiblitõlkijate abistamiseks. Muidugi see programm ei tõlgi, tõlkijad peavad ise ikkagi kõvasti vaeva nägema. Küll aga on arvutite abil palju lihtsam saavutada piiblitiimidele seatud kõrget eesmärki, nimelt: valmistada niisugune „Uue maailma tõlge”, mis oleks tõlgitud sama täpselt ja järjepidevalt kui ingliskeelne. Muu hulgas võimaldab see arvutiprogramm näha, kuidas on igat heebrea ja kreeka sõna ingliskeelses väljaandes tõlgitud, ja see on tõlkijatele suureks abiks omakeelsete vastete valimisel.

Et näha, kui palju kasu toob niisugune töökorraldus, pole vaja teha muud kui lihtsalt vaadata tehtud töö tulemusi. Me innustame sind uurima seda Piibli kreekakeelse osa „Uue maailma tõlget”. Võid saada endale isikliku eksemplari selle ajakirja väljaandjatelt. Sa võid tunda rõõmu selle mitmetest erijoontest: selge, loetav trükikiri; leheküljetiitlid, mille abil võid tuttavad piiblikohad kiiremini üles leida; üksikasjalikud kaardid; allmärkused ja vaimustav lisamaterjal. Mis kõige tähtsam, sa võid olla seda Piiblit lugedes kindel, et see annab Jumala sõnad edasi täpselt ja sellises keeles, nagu me iga päev räägime.

[Allmärkused]

[Pildid lk 20, 21]

„Uue maailma tõlke” erijooned:

Kreekakeelse teksti mõte on püütud edasi anda nii täpselt ja sõnasõnaliselt kui võimalik ning lihtsas ja tänapäevases keeles

[Allikaviide]

Piiblisalm 1. Timoteosele 3:16 käsikirjas Codex Sinaiticus, 4. saj m.a.j.

Selge trükikiri, mida on nauding lugeda

Leheküljetiitlite abil saab tuttavad piiblikohad kiiremini üles leida

Üksikasjalikud kaardid aitavad lugejatel Piibli geograafiast paremini aru saada

[Pilt lk 19]

Piiblikirjutajad, nagu apostel Paulus, kirjutasid igapäevases keeles

[Pilt lk 22]

„Uue maailma tõlke” selgus on kristlikus teenistuses suureks abiks