Piibliaarde taastamine

SAJANDEID tagasi polnud kirjutamiseks kasutatavad materjalid nii kättesaadavad kui tänapäeval. Pärgamendilehed või muud materjalid olid korduvkasutusel seeläbi, et enam mitte vajalikud tindiga kirjutatud tekstid kraabiti või pesti maha. Tulemuseks saadi palimpsest. See on kreeka sõna tähendusega ’uuesti maha kraabitud’. Ka piiblitekste kraabiti pärgamendilehtedelt maha, nii et neid lehti sai kasutada uue info talletamiseks.

Üks tähtsaid Piibli palimpseste on Codex Ephraemi Syri rescriptus (rescriptus ’üle kirjutatud’). Tegemist on erakordselt väärtusliku koodeksiga, sest see on vanimaid säilinud Piibli kreekakeelseid osi. Seetõttu on see üks paremaid allikaid, mille abil saab teha kindlaks Jumala Sõna selle osa täpsuse.

Koodeksi algselt viiendast sajandist pärit pühakirjatekst kustutati 12. sajandil ja selle peale kirjutati Süüria õpetlase Ephraemi 38 jutluse kreekakeelne tõlge. Alumist piibliteksti panid eksperdid esmakordselt tähele 17. sajandi lõpus. Järgnevatel aastatel õnnestus käsikirja algseid kirjutisi mingil määral esile tuua. Paraku osutus kogu teksti dešifreerimine äärmiselt keerukaks, sest kustutatud tindikiri oli väga ähmane ja laialivalgunud, paljud lehed räbaldunud ning kaks teksti osaliselt kattuvad. Piibliteksti väljatoomiseks ja lugemiseks võeti appi kemikaalid, kuid edu oli napp. Niisiis jõudis enamik õpetlasi järeldusele, et tervikuna pole kustunud materjali võimalik taastada.

1840. aastate hakul võttis koodeksi dešifreerimise  tõsiselt ette andekas saksa lingvist Konstantin von Tischendorf. Selleks kulus tal kaks aastat. Mis tõi talle erinevalt teistest edu?

Tischendorf tundis põhjalikult kreeka untsiaalkirja, mis koosnes lahus suurtähtedest. * Tänu terasele nägemisele leidis ta, et algteksti saab lugeda pärgamenti lihtsalt vastu valgust hoides. Tänapäeval kasutavad teadlased samalaadseteks ettevõtmisteks optilisi abivahendeid, näiteks infrapuna-, ultraviolett- ja polariseeritud valgust.

Selle, mille Tischendorf Codex Ephraemi-st avastas ja dešifreeris, avaldas ta aastatel 1843 ja 1845. Saavutatu lõi talle kreeka paleograafia parima asjatundja maine.

Codex Ephraemi mõõtmed on umbes 30 korda 25 sentimeetrit ning see on varaseim näide käsikirjast, kus leheküljel on vaid üks veerg. Taastatud 209 lehest 145-l on osasid kõigist Piibli kreekakeelse osa kirjadest, välja arvatud 2. Tessalooniklastele ja 2. Johannese kiri. Ülejäänud lehtedel on kreeka tõlge Piibli heebreakeelsetest osadest.

Tänapäeval hoitakse koodeksit Pariisis Prantsuse rahvusraamatukogus. Käsikirja päritolu on teadmata, ehkki Tischendorf arvas, et see pärineb Egiptusest. Õpetlased on arvanud Codex Ephraemi kreekakeelse Piibli nelja tähtsa untsiaalkäsikirja hulka. Ülejäänud neist on Siinai, Aleksandria ja Vatikan 1209 käsikirjad. Kõik need on pärit 4.–5. sajandist.

On tähelepanuväärne, et Pühakirja sõnum on meie ajani säilinud mitmesugusel kujul, kaasa arvatud palimpsestidena. Olgugi et antud juhtumil püüdis piibliteksti mittehindav inimene selle minema pühkida, püsis sõnum alles. See on veelkordne kinnitus apostel Peetruse ütlusele „Jehoova sõna püsib igavesti” (1. Peetruse 1:25).

[Allmärkus]

[Joonis/pilt lk 16]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.

Codex Ephraemi Syri rescriptus, Tischendorfi (1815–1874) dešifreeritud oluline palimpsest

ALGNE PÜHAKIRJATEKST

PEALEKIRJUTATUD KREEKA JUTLUSETEKST

[Allikaviide]

© Bibliothèque nationale de France

[Pilt lk 17]

Codex Sinaiticus, leitud Püha Katariina kloostrist

[Pilt lk 17]

Tischendorf