ABIELU juba iseenesest võib olla proovikivi, ent kui üht abikaasat tabab krooniline haigus, samal ajal kui teine on terve, muutub olukord veelgi keerulisemaks. * Kas sinu abikaasal on mingi tervisehäire? Kui see on nii, siis kas sulle teeb muret mõni järgmistest küsimustest: kuidas ma hakkama saan, kui abikaasa tervis veelgi halveneb? Kui kaua ma suudan jätkata hoolitsemist oma abikaasa eest ja samal ajal ka süüa teha, koristada ja palgatööl käia? Miks ma tunnen end seepärast süüdi, et mina olen terve?

Teisest küljest, kui sina oled haige, võid mõelda: kuidas ma saan endast lugu pidada, kui ma ei suuda oma kohustustekoormat kanda? Kas abikaasa on mu peale pahane, et ma haige olen? Kas meie abieluõnnel on lõpp?

Kurb on tõdeda, et mõned abielud pole kroonilisest haigusest tingitud pingetele vastu pidanud. See aga ei tähenda, et teie abielu peaks olema nurjumisele määratud.

Paljud abielupaarid tulevad krooniliste hädadega edukalt toime ja on sealjuures ka õnnelikud. Mõtle näiteks Yoshiaki ja Kazuko peale. Selgroovigastuse tõttu ei suuda Yoshiaki ilma kõrvalise abita kergematki liigutust teha. Kazuko räägib: „Mu mees vajab abi kõiges. Tema eest hoolitsemise tagajärjel valutavad mul kael, õlad ja käed, nii et olen ortopeediahaigla ambulatoorne patsient. Tunnen sageli, et hooldamine võtab mult kogu jõu.” Kuid raskustele vaatamata ütleb Kazuko: „Meie abieluside on muutunud tugevamaks.”

Mis on siis sellistes oludes õnne võtmeks? Kõigepealt, need kaasad, kes suudavad oma abieluga mõistlikul määral rahul olla, ei näe haiguses rünnakut üksnes haigele abikaasale, vaid neile mõlemale kui abielupaarile. Avaldab ju ühe abikaasa haigus sügavat mõju mõlemale abielupoolele, kuigi eri  moel. Mehe ja naise vastastikuse sõltuvuse kohta ütleb 1. Moosese 2:24: „Seepärast mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!” (Meie kursiiv.) Seega, kui ühel abikaasadest on pikaajaline haigus, on ääretult oluline astuda sellele raskusele vastu üheskoos.

Lisaks näitavad uurimistulemused, et paarid, kes säilitavad kroonilise haiguse korral head suhted, lepivad oma olukorraga ja õpivad edukalt sellega kohanema. Paljud toimetulekuoskused, mida nad on omandanud, kajastavad Piibli ajatuid soovitusi. Vaadelgem järgnevalt kolme soovitust.

„Parem on olla kahekesi kui üksi,” ütleb Koguja 4:9. Miks? Vastus on kirjas salmis 10: „Kui nad langevad, siis tõstab teine oma kaaslase üles.” Kas sina ’tõstad oma kaaslase üles’ heade sõnadega?

Kas võiksite otsida viise, kuidas üksteisele praktilisel moel abiks olla? Yong, kelle naisel on osaline halvatus, ütleb: „Ma püüan igal sammul oma naisega arvestada. Kui mul on janu, mõtlen, et võib-olla tahab temagi juua. Kui tahan minna välja ilusat maastikku vaatama, küsin temalt, kas ta sooviks minuga kaasa tulla. Me jagame valu ja peame selles olukorras vastu üheskoos.”

Teisest küljest, kui su abikaasa hooldab sind, siis kas saaksid ilma oma tervist ohtu seadmata midagi ise enda heaks ära teha? Kui saad, võib see tõsta su eneseväärikust ja innustada abikaasat sinu eest edasi hoolitsema.

Hea oleks ka oma abikaasalt küsida, kuidas saaksid temaga rohkem arvestada, mitte eeldada, et tead seda niigi. Nancy, keda mainiti artikli algul, rääkis lõpuks oma abikaasale, kuidas teda mõjutab see, kui ta perekonna rahalisest seisust midagi ei tea. Nüüd püüab mees teda rahaasjadega paremini kursis hoida.

„Igale asjale on määratud aeg,” kirjutas tark kuningas Saalomon (Koguja 3:1). Ometi, teades, mil määral võib krooniline haigus häirida pere harjumuspärast eluviisi, võib näida võimatu pidada kinni tasakaalukast ajakavast. Mida te saaksite teha, et leida mingisugunegi tasakaal?

Hea oleks võtta regulaarselt aega selleks, et tõsiste tervisemurede kõrval ka millelegi muule keskenduda. Kas teil on võimalik tegeleda millegagi, millest te enne haigust üheskoos rõõmu tundsite? Kui ei, siis milliseid uusi tegevusi võiksite proovida? Valida võib midagi lihtsamat, nagu üksteisele ettelugemine, või siis midagi keerukamat, näiteks uue keele õppimine. Kui suudate haigusest hoolimata leida tegevusi, mis teid ühendavad, liidab see teid veelgi tugevamini „üheks lihaks” kokku ning te tunnete end õnnelikumana.

Tasakaalu aitab säilitada ka teistega läbikäimine. Piibel ütleb Õpetussõnades 18:1 (UM): „Kes ennast eraldab, püüab täita oma isekaid ihasid; ta astub välja igasuguse praktilise tarkuse vastu.” Kas panid tähele, kui halvasti mõjub selle salmi järgi enda teistest eraldamine inimese meelelaadile? Seevastu teistega läbikäimine tõstab tuju ja aitab asjadesse õigesti suhtuda. Miks mitte endale omal algatusel kedagi külla kutsuda?

Mõnikord on raske säilitada tasakaalu neil, kes on oma abikaasa hooldajad. Mõned võtavad endale liiga palju kohustusi, mille täitmine ajapikku kurnab, nii et nende endi  tervis satub ohtu. Lõpuks võivad nad koguni tunda, et ei suudagi enam oma armsa abikaasa eest hoolitseda. Seega, kui põetad oma krooniliselt haiget kaasat, ära jäta unarusse ka enda vajadusi. Võta korrapäraselt enda jaoks aega, et saada kosutust. * Mõned leiavad kergendust sellest, kui arutavad vahetevahel oma muresid mõne usaldusväärse samast soost sõbraga.

Piibel hoiatab: „Ära ütle: „Miks olid endised ajad paremad kui nüüdsed?”” (Koguja 7:10). Niisiis ära mõtle pidevalt sellele, kuidas oleks kõik võinud olla. Pea meeles, et selles maailmas piirab õnne alati miski. Tähtis on oma olukorraga leppida ja teha parim, mis teha annab.

Mis võib teid abikaasaga selles aidata? Rääkige omavahel õnnistustest, mis on teile osaks saanud. Tundke rõõmu sellest, kui tervis kas või natukenegi paremaks läheb. Mõelge asjadele, mida oodata, ning püstitage üheskoos jõukohaseid eesmärke.

Abielupaar Shoji ja Akiko on toiminud eelmainitud nõuannete järgi ning see on toonud häid tulemusi. Mingil ajal pärast seda, kui Akikol diagnoositi fibromüalgia, pidid nad loobuma erilisest ülesandest täisajalises kristlikus teenistuses. Kas nad olid pettunud? Loomulikult olid. Ent Shoji annab nõu kõigile, kes on samasuguses olukorras: „Ära vaeva end, mõeldes nende asjade peale, mida sa enam teha ei saa. Säilita positiivne suhtumine. Isegi kui loodate mõlemad ühel päeval taas normaalsesse elurütmi tagasi pöörduda, võtke oma praegust elu sellisena, nagu see on. Minu olukorras tähendab see seda, et pean koondama tähelepanu oma naisele ja teda aitama.” See praktiline nõuanne võib tulla kasuks sullegi, kui sinu abikaasa on erivajadustega.