Kas sa tead?

Mis eesmärk oli rahvaloendusel, mille tõttu Jeesus sündis Petlemmas?

Vastavalt Luuka evangeeliumile korraldas keiser Augustus tsensuse ehk rahvaloenduse terves Rooma impeeriumis, mistõttu „kogu rahvas asus teele, igaüks oma linna, et lasta end arvele võtta” (Luuka 2:1–3). Kuna Jeesuse kasuisa Joosepi linn oli Petlemm, siis reis, mille Joosep ja Maarja ette võtsid, et sellele määrusele kuuletuda, viiski Jeesuse sünnini Petlemmas. Selliste loenduste eesmärk oli hõlbustada maksude sissenõudmist ja sõjaväeteenistusse värbamist.

Kui roomlased aastal 30 e.m.a Egiptuse vallutasid, oli seal rahvaloendusi korraldatud juba pikka aega. Õpetlased on arvamusel, et roomlased võtsid üle egiptlaste rahvaloenduse süsteemi ja kasutasid sarnast meetodit kogu oma impeeriumis.

Ühe sellise loenduse tõendiks on edikt, mille andis välja Rooma maavalitseja Egiptuses aastal 104 m.a.j. Selle edikti ühte eksemplari hoitakse praegu Briti Raamatukogus. Seal on kirjas: „Gaius Vibius Maximus, Egiptuse prefekt, ütleb: Kuna ees seisab kojast kotta tsensus, tuleb kõigile, kes ehk mingil põhjusel väljaspool piirkonda viibivad, anda käsk, et nad pöörduksid tagasi oma kodukolde juurde, et võtta osa tavaks saanud tsensusest ja pühenduda kohustuslikule põlluharimisele.”

Miks kavatses Joosep anda Maarjale lahutustunnistuse, kui nad olid kõigest kihlatud?

Nagu on kirjas Matteuse evangeeliumis, sai Joosep teada, et Maarja on lapseootel ajal, mil ta ’oli [temaga] kihlatud’ ja nad polnud veel hakanud koos elama. Kuna Joosep ei teadnud, et Maarja jäi rasedaks „pühast vaimust”, arvas ta ilmselt, et Maarja oli olnud truudusetu, ja seepärast kavatses ta temast lahutada (Matteuse 1:18–20).

Juudid suhtusid kihlunud paaridesse nagu nad oleksid juba abielus. Ent kihlunud ei hakanud koos elama nagu abielumees ja -naine enne, kui nende abielu oli vormikohaselt sõlmitud. Kihlust peeti niivõrd siduvaks, et kui abielu jäi sõlmimata – kas peigmehe meelemuutuse või mõne teise mõjuva põhjuse tõttu –, siis polnud noor naine ilma lahutustunnistuseta vaba kellegi teisega abielluma. Kui kihlatud naise tulevane abikaasa suri enne pulmi, peeti naist leseks. Teisest küljest, kui naine oli kihluse ajal truudusetu, suhtuti temasse kui abielurikkujasse ja ta mõisteti surma (5. Moosese 22:23, 24).

Tõenäoliselt mõtles Joosep, mis on selle tagajärg, kui Maarjat avalikult häbistatakse. Kuigi ta tundis endal lasuvat kohustust asjale seaduslik käik anda, soovis ta Maarjat kaitsta ja skandaali ära hoida. Seetõttu otsustas ta Maarjast vaikselt lahutada. Pealegi näitaks see, kui üksikemal on lahutustunnistus, et ta on juba abielus olnud.

[Pilt lk 16]

Edikt, mille andis välja Rooma maavalitseja Egiptuses, 104 m.a.j

[Allikaviide]

© The British Library Board, all rights reserved (P.904)