KAS sa kaotad vahel julguse ja tunned, et tahaksid asja sinnapaika jätta? – * Sa pole sugugi ainus. Ka noor Jeremija tundis nii. Tema aga ei lasknud teiste sõnadel või tegudel panna end alla andma. Vaatame, miks Jeremija oli Jumala silmis eriline, ehkki ka tema tahtis vahel oma töö pooleli jätta.

Juba enne Jeremija sündi otsustas tõeline Jumal Jehoova, et Jeremijast saab prohvet, kes peab inimestele teada andma, et nad pole Jumalale meelepärased. Kas sa tead, mida Jeremija ütles Jehoovale aastaid hiljem? – „Ma ei oska rääkida, sest ma olen noor!”

Mis sa arvad, mida Jehoova Jeremijale vastas? – Ta sõnas lahkelt, kuid kindlalt: „Ära ütle: ma olen noor, vaid mine kõikjale, kuhu ma sind läkitan, ja räägi kõike, mida ma sind käsin! Ära karda.” Miks? „Sest mina olen sinuga ja päästan sind,” ütles Jehoova (Jeremija 1:4–8, meie kursiiv).

Nagu eespool mainitud, lõi Jeremija hiljem siiski kartma. Põhjus oli selles, et teda naeruvääristati Jumala teenimise pärast. ’Kõik naeravad minu üle iga päev ja pilkavad mind,’ kurtis ta. Seepärast otsustas ta ameti maha panna ning ütles: „Ma ei taha enam mõelda tema [Jehoova] peale ega rääkida tema nimel.” Kuid kas ta ka tõesti tegi seda?

Jeremija lausus: ’Jehoova sõna oli mu südames nagu põletav tuli, suletud mu luudesse-kontidesse! Ma nägin vaeva, et seda taluda.’ (Jeremija 20:7–9.) Kuigi Jeremija tundis mõnikord hirmu, aitas armastus Jehoova vastu tal siiski teenistust jätkata. Vaatame, kuidas see oli Jeremijale kaitseks, et ta ei andnud alla.

Jehoova käskis Jeremijal inimesi hoiatada, et kui nad oma vääralt teelt ei pöördu, siis Jeruusalemm hävitatakse. Kui Jeremija neile seda teada andis, said nad vihaseks ja ütlesid: „See mees on surmaotsuse väärt.” Jeremija aga anus neid: ’Kuulake Jehoova häält.’ Ta lisas: ’Ometi  teadke, et kui te mind surmate, siis tapate süütu mehe, sest Jumal läkitas mind, et räägiksin teile need sõnad!’ Kas sa tead, mis seejärel juhtus? –

Piiblis on kirjas: „Siis ütlesid vürstid ja kogu rahvas preestritele ja prohvetitele: „See mees ei ole surmaotsuse väärt, sest ta on meile rääkinud Jehoova, meie Jumala nimel!”” Seega, kuna Jeremija ei lasknud hirmul enda üle võimust võtta, Jehoova kaitses teda. Vaatame aga nüüd, mis juhtus Uurijaga, ühe teise Jehoova prohvetiga, kes toimis hoopis teistmoodi kui Jeremija.

’Uurija kuulutas prohvetlikult Jeruusalemma kohta sarnaselt Jeremija sõnadega,’ ütleb Piibel. Mis sa arvad, mida Uurija siis tegi, kui kuningas Joojakim tema peale vihaseks sai? – Ta hakkas kartma, jättis Jumalalt saadud ülesande sinnapaika ja põgenes Egiptusesse. Seepeale käskis kuningas oma meestel ta üles otsida ja tagasi tuua. Kas sa tead, mida õel kuningas temaga ette võttis? – Ta tappis Uurija mõõgaga! (Jeremija 26:8–24.)

Miks Jehoova sinu arvates kaitses Jeremijat, aga mitte Uurijat? – Tõsi, Jeremija võis karta nagu Uurijagi, kuid ta ei jätnud Jehoova teenimist ega põgenenud. Ta ei andnud alla. Mida me võime sinu meelest Jeremija eeskujust õppida? – Seda, et mõnikord võib olla raske teha nii, nagu Jumal ütleb, aga me peaksime teda alati usaldama ja talle kuuletuma.