Kas Jumal võib tunda kahetsust?
Saa Jumalaga lähedaseks
Kas Jumal võib tunda kahetsust?
EBATÄIUSLIKE inimestena tunneme mõnikord kahetsust. Me võime muutuda kurvaks, kui mõistame, et oleme eksinud. On huvitav, et Piibli järgi võib Jehoova tunda kahetsust. „Aga Jumal on täiuslik,” võid sa öelda. „Ta ei eksi kunagi!” Mis mõttes tunneb siis Jumal kahetsust? Vastus sellele küsimusele võib aidata meil mõista aukartustäratavat tõsiasja: Jehooval on tunded ja meie teod võivad tema tundeid mõjutada. Mõtle kirjakohas Kohtumõistjate 2:11–18 toodud sõnadele.
Kohtumõistjate raamat Piiblis räägib rahutust perioodist iisraellaste ajaloos. Rahvas oli nüüdseks end sisse seadnud Kaananis – maal, mille Jumal oli Aabrahamile tõotanud. Iisraellaste teguviisis järgnevate sajandite jooksul võib eristada nelja üha uuesti korduvat etappi: hülgamine, rõhumine, anumine ja vabastamine. *
Hülgamine. Kaananlastest mõjutatuna „jätsid [iisraellased] maha Jehoova” ja hakkasid käima teiste jumalate järel, teenides peamiselt „Baali ja Astartet”. * Jehoova kummardamise hülgamine viis ärataganemiseni. Pole siis ime, et iisraellased „vihastasid Jehoovat”, Jumalat, kes oli nad Egiptusest päästnud! (Salmid 11–13; Kohtumõistjate 2:1.)
Rõhumine. Jehoova oli õigustatult vihane ja võttis ära oma kaitse rahvalt, kes oli talle selja pööranud. Seejärel sattusid iisraellased „ümberkaudsete vaenlaste kätte”, kes tulid nende maad riisuma (salm 14).
Anumine. Äärmises kitsikuses kahetsesid iisraellased oma vale teguviisi ja kisendasid Jehoova poole. Nende anumistele osutab väljend, et nad ’ägasid rõhujate pärast’ (salm 18). Anudes Jumala poole pöördumine oli üks etapp nende üha korduvast teguviisist (Kohtumõistjate 3:9, 15; 4:3; 6:6, 7; 10:10). Kuidas Jumal neile vastas?
Vabastamine. Jehoova kuulis iisraellaste ägamist ja see äratas temas „kaastunnet” [„kahetsust”, UM]. Heebrea sõna, mille vasteks on „kahetsust tundma”, viitab „meele või kavatsuse muutumisele”. Ühes teatmeteoses märgitakse: „Iisraellaste ägamine ajendas Jehoovat muutma oma eesmärki – karistamise asemel tõi ta neile vabastuse.” Kaastundest „tõstis [ta] neile kohtumõistjaid”, kes pidid vabastama rahva vaenlaste käest (salm 18).
Kas sa märkasid, mis pani Jumala kahetsust tundma ehk meelt muutma? Põhjuseks oli see, et tema rahvas muutis oma suhtumist. Toome näite. Armastav isa distsiplineerib oma last, kes on teinud vea, võib-olla keelates talle midagi head. Ent kui ta näeb, et laps tõesti kahetseb, võib isa otsustada, et ei jätka karistamist.
Mida see jutustus õpetab meile Jehoova kohta? Tahtlik patustamine sütitab tema viha, ent südamest tulev kahetsus ajendab teda osutama halastust. On kainestav mõelda, et see, mida me teeme, võib mõjutada Jumala tundeid. Miks mitte omandada teadmisi selle kohta, kuidas sina saaksid ’rõõmustada Jehoova südant’? (Õpetussõnad 27:11.) Sul ei tule seda iial kahetseda.
[Allmärkused]
^ lõik 2 Kohtumõistjate 2:11–18 annab lühiülevaate iisraellaste käitumismaneerist, mida selgitavad lähemalt järgnevad peatükid.
^ lõik 3 Baal oli kaananlaste peajumal, Astarte aga jumalanna, keda peeti Baali abikaasaks.