Kas sa peaksid pidama iganädalast hingamispäeva?
Kas sa peaksid pidama iganädalast hingamispäeva?
VÄIKESED metodistide grupid moodustasid 1980. aastate lõpus piiramisrõnga Fidži pealinna Suva ümber. Mehed, naised ja lapsed – kõik riides nagu kirikulised – tõkestasid teed 70 kohast. Nad panid seisma kogu liikluse, ka riigisisesed ja rahvusvahelised lennud. Mis kutsus esile sellise meeleavalduse? Nad nõudsid, et rahvas hakkaks taas rangelt pidama hingamispäeva.
Iisraelis peab igal uuel, pärast aastat 2001 ehitatud mitmekorruselisel majal olema vähemalt üks lift, mis peatub automaatselt igal korrusel. Miks? Selleks, et tõsiusklikud juudid, kes peavad reede õhtust laupäeva õhtuni hingamispäeva, ei peaks tegema „tööd” lifti nupule vajutades.
Tonga kuningriigis, mis asub Vaikse ookeani lõunaosas, on igasugune töötegemine keelatud pühapäeviti. Katkestatakse kogu laeva- ja lennuliiklus. Ükski sel päeval allkirjastatud leping ei kehti. Tonga põhiseaduse järgi tuleb kõigil inimestel pühapäeva „pühaks pidada”, seda olenemata nende usulistest tõekspidamistest. Mispärast? Et tagada üleriigiline hingamispäeva pidamine.
Nagu neist näidetest ilmneb, arvavad paljud inimesed, et Jumal nõuab iganädalase hingamispäeva pidamist. Mõned väidavad, et hingamispäeva pidamine on ülimalt tähtis ja et sellest sõltub meie igavene pääste. On neidki, kelle arvates see on kõige olulisem Jumala antud käsk. Mis on aga hingamispäev? Ja kas Piibel ergutab kristlasi iganädalast hingamispäeva pühitsema?
Mis on hingamispäev?
Hingamispäeva nimetatakse ka „sabatiks”. Sõna „sabat” tuleneb heebrea sõnast, mis tähendab „puhkama, lakkama, järele jätma”. Piibli esimeses raamatus on küll öeldud, et seitsmendal päeval Jehoova Jumal hingas ehk puhkas oma loomistööst, kuid alles Moosese ajal anti Jumala rahvale käsk pidada 24-tunnist puhkust ehk hingamispäeva (1. Moosese 2:2). Kui iisraellased aastal 1513 e.m.a Egiptusest lahkusid, andis Jehoova neile kõrbes ime läbi mannat. Seoses manna kogumisega said nad juhtnöörid: „Kuus päeva saate seda koguda, aga seitsmes päev on hingamispäev, siis seda ei ole” (2. Moosese 16:26). Seejärel öeldakse, et „rahvas puhkas seitsmendal päeval”, reede päikeseloojangust kuni laupäeva päikeseloojanguni (2. Moosese 16:30).
Vaid natuke aega hiljem andis Jehoova hingamispäeva pidamise seaduse, mis arvati Moosesele antud kümne käsu hulka (2. Moosese 19:1). Neist käskudest neljas kõlas nii: „Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev” (2. Moosese 20:8–10). Nii sai hingamispäevast iisraellaste elu lahutamatu osa (5. Moosese 5:12).
Kas Jeesus pidas iganädalast hingamispäeva?
Jah, Jeesus pidas hingamispäeva. Tema kohta on öeldud: „Kui aeg sai täis, saatis Jumal oma Poja, kes sündis naisest ja sai seaduse alla” (Galaatlastele 4:4). Jeesus sündis iisraellasena ja seepärast oli ta Seaduse all, millega kaasnes hingamispäeva pidamine. Seaduseleping kaotati alles pärast Jeesuse surma (Koloslastele 2:13, 14). Kui teame, millal need sündmused ajavoolus toimusid, võime mõista Jumala seisukohta selles küsimuses. (Vaata diagrammi lk 15.)
On tõsi, et Jeesus ütles: „Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma pole tulnud neid mitte tühistama, vaid täitma” (Matteuse 5:17). Ent mida tähendab väljend „täitma”? Toome näite. Ehitaja täidab lepingut seeläbi, et ehitab hoone valmis, mitte nii, et rebib lepingu katki. Kui töö on tehtud ja klient rahul, ongi leping täidetud ning ehitajal pole seoses sellega enam mingeid kohustusi. Nii ka Jeesus ei rikkunud ehk rebinud Seadust katki; ta hoopis täitis Seadust, järgides seda täiuslikult. Kord täidetud, polnud see seaduseleping enam Jumala rahvale kehtiv.
Kas käsk kristlastele?
Kas kristlased peavad pidama iganädalast hingamispäeva, kui arvestada, et Kristus on Seaduse täitnud? Apostel Paulus vastas sellele, kui kirjutas inspiratsiooni all: „Seepärast ärgu keegi mõistku teie üle kohut söömise ega joomise pärast või seoses mingi püha või noorkuupäeva või hingamispäevaga; sest need kõik on tulevaste asjade vari, aga tõelisus on Kristuse päralt” (Koloslastele 2:16, 17).
Need inspireeritud sõnad annavad mõista, et Jumala nõudmised oma teenijate suhtes muutusid üsnagi palju. Mis selle muudatuse tingis? See, et kristlased on uue seaduse, „Kristuse seaduse” all (Galaatlastele 6:2). Moosese kaudu Iisraelile antud vana seaduseleping lõpetati, kui Jeesuse surm selle täitis (Roomlastele 10:4; Efeslastele 2:15). Kas ka hingamispäeva käsk tühistati? Jah. Kui Paulus oli öelnud, et „me oleme saanud Seaduse alt vabaks”, viitas ta seejärel ühele kümnest käsust (Roomlastele 7:6, 7). Niisiis on kümme käsku – ka hingamispäeva käsk – osa Seadusest, mis kaotas kehtivuse. Sel põhjusel pole Jumala teenijatel enam vaja iganädalast hingamispäeva pidada.
Seda, kuidas iisraellaste kummardamisviisist sai kristlik kummardamisviis, võib võrrelda järgmise näitega. Riik võib muuta oma põhiseadust. Kui uus põhiseadus on jõustunud, ei pea rahvas enam järgima vana seadust. Ehkki uues põhiseaduses võivad paljud seadused olla samad mis eelmises, võib seal olla ka uusi. Seega tuleb inimesel uut põhiseadust hoolega uurida, et teada saada, milliseid seadusi nüüd järgida. Lojaalne kodanik soovib ka teada, millal see uus põhiseadus kehtima hakkas.
Niisamuti andis Jehoova Jumal Iisraelile üle 600 seaduse, nende hulgas 10 peamist käsku. Seal oli seadusi moraali, ohvrite, terviseküsimuste ja hingamispäeva pühitsemise kohta. Ent Jeesus ütles, et tema võitud järelkäijad moodustavad uue „rahva” (Matteuse 21:43). Alates aastast 33 m.a.j oli sel rahval uus „põhiseadus”, mis põhines kahel peamisel käsul – armastada Jumalat ja armastada ligimest (Matteuse 22:36–40). Ehkki osa juhiseid „Kristuse seaduses” sarnaneb nendega, mis anti iisraellastele, ei peaks kedagi üllatama, et mõned seadused on vägagi erinevad ja teiste täitmist enam ei nõuta. Seadus, mis käskis iganädalast hingamispäeva pidada, on üks neist, mis enam ei kehti.
Kas Jumal on oma mõõdupuid muutnud?
Kas see, et Moosese Seaduse asemel kehtib nüüd Kristuse seadus, tähendab, et Jumal on oma mõõdupuid muutnud? Ei. Nii nagu vanem kohandab reegleid oma laste kasvatamisel, arvestades olukorra ja nende vanusega, nii on ka Jehoova kohandanud seadusi, mida tema rahvas peab järgima. Apostel Paulus selgitab seda järgmiselt: „Enne kui tuli usk, olime seaduse valve all, üheskoos kinni pandud, ootamas usku, mis pidi ilmsiks saama. Seega on Seadus saanud meie kasvatajaks, mis juhatab Kristuse juurde, et meid mõistetaks õigeks usu alusel. Aga nüüd, kui usk on tulnud, ei ole me enam kasvataja hoole all” (Galaatlastele 3:23–25).
Kuidas Pauluse arutluskäik seostub hingamispäevaga? Mõtle ühele näitele. Kooliõpilane peab iga nädal ühel kindlal päeval õppima teatud ainet, näiteks puidutöötlemist. Kuid tööle minnes tuleb tal õpitud oskusi kasutada iga päev, mitte ainult ühel päeval nädalas. Nii pidid ka iisraellased Moosese Seaduse all eraldama iga nädal ühe päeva puhkamiseks ja jumalateenimiseks. Kristlastel tuleb aga Jumalat teenida iga päev, mitte ainult ühel päeval nädalas.
Kas on siis vale võtta nädalas üks päev puhkamiseks ja jumalateenimiseks? Ei ole. Jumala Sõna laseb igaühel ise selle otsuse teha, öeldes: „Ühe meelest on üks päev tähtsam kui teine; teise meelest on kõik päevad ühesugused; igaüks olgu täiesti veendunud oma arvamuses” (Roomlastele 14:5). Mõned võivad küll ühte päeva teisest tähtsamaks ehk pühamaks pidada, kuid Piibel annab selgelt mõista, et Jumal ei oota kristlastelt iganädalase hingamispäeva pühitsemist.
[Väljavõte lk 12]
„Kuus päeva saate seda koguda, aga seitsmes päev on hingamispäev, siis seda ei ole.” (2. MOOSESE 16:26)
[Väljavõte lk 14]
„Seega on Seadus saanud meie kasvatajaks, mis juhatab Kristuse juurde, et meid mõistetaks õigeks usu alusel. Aga nüüd, kui usk on tulnud, ei ole me enam kasvataja hoole all.” (GALAATLASTELE 3:24, 25)
[Kast/joonis lk 13]
Rahvusvaheline kuupäevaraja ja hingamispäev
Rahvusvaheline kuupäevaraja tekitab probleeme neile, kes usuvad, et neil tuleb pidada iganädalast hingamispäeva kõikjal maailmas samal ajal. Kuupäevaraja on kujuteldav joon, mis kulgeb peamiselt Vaikses ookeanis mööda 180. pikkuskraadi meridiaani. Maad, mis jäävad sellest rajast lääne poole, on ühe päeva võrra ees neist, mis jäävad sellest ida poole.
Näiteks kui Fidžis ja Tongas on pühapäev, siis Samoas ja Niues on laupäev. Seega, kui inimene Fidžis pühitseb hingamispäeva laupäeval, siis kõigest 1145 kilomeetri kaugusel Samoas on tema usukaaslased tööl, sest neil on alles reede.
Seitsmenda päeva adventistid Tongas peavad hingamispäeva pühapäeval, põhjendades seda asjaoluga, et nii pühitsevad nad hingamispäeva samal ajal Samoa adventistidega, kellest neid lahutab veidi rohkem kui 850 kilomeetrit. Ent veidi vähem kui 800 kilomeetri kaugusel asub Fidži, kus seitsmenda päeva adventistid ei puhka, kuna neil on pühapäev ja nemad peavad oma hingamispäeva laupäeval!
[Joonis]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
\
\
\
\ SAMOA
\
– ― ― ― ― ― ― ―
FIDŽI \
Pühapäev \ Laupäev
\
\
TONGA \
\
\
\
[Teabegraafika lk 15]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
Fakte, mida seoses hingamispäevaga meeles pidada:
Mõnes piiblisalmis küll öeldakse, et tuleb pidada iganädalast hingamispäeva, ent oleks hea kindlaks teha, millal need sõnad lausuti.
4026 E.M.A ENNE MOOSESE AEGA
AADAMA LOOMINE Hingamispäeva seadus anti alles Moosese
päevil, kui loodi Iisraeli rahvas, mitte
varem (5. Moosese 5:1–3, 12–14).
1513 E.M.A IISRAELILE ANTI SEADUS
JUMALA SEADUS IISRAELILE Hingamispäeva seadust ei antud teistele
rahvastele (Laul 147:19, 20). See oli
„tähiseks” Jehoova ja Iisraeli laste
vahel (2. Moosese 31:16, 17).
Iganädalane hingamispäev oli osa
hingamispäevade korraldusest, mida
iisraellased pidid järgima
(3. Moosese 16:29–31; 23:4–8; 25:4, 11;
33 M.A.J KRISTUSE SEADUS
IISRAELILE ANTUD SEADUS Aastal 49 m.a.j arutasid apostlid ja
KAOTAS KEHTIVUSE vanemad Jeruusalemmas, mida Jumal
kristlastelt nõuab. Oma otsuses ei
maininud nad, et kristlased peaksid
pidama iganädalast hingamispäeva
Apostel Paulus oli mures kristlaste
pärast, kelle jaoks oli oluline teatud
päevade tähistamine (Galaatlastele 4:9–11).
2010 M.A.J
[Pilt lk 11]
Ajalehed räägivad metodistide moodustatud teetõketest, millega nõuti, et Fidžil hakataks taas rangelt pidama hingamispäeva
[Allikaviide]
Courtesy of the Fiji Times