Esimese sajandi kristlaste eluolu

„Kodutöödes usinad”

„Kui nad nüüd teel olid, läks ta ühte külla. Seal võttis teda oma majas külalisena vastu keegi naine nimega Marta. Sel naisel oli ka õde, keda hüüti Maarjaks; see istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas, mida ta räägib. Marta seevastu oli hõivatud mitmesuguste toimetustega. Nii tuli ta sinna ja ütles: „Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde on jätnud kõik toimetused ainult minu teha? Ütle talle seepärast, et ta tuleks mulle appi.” Vastuseks ütles Issand talle: „Marta, Marta, sa oled mures ja rahutu paljude asjade pärast. Vaja on aga vähe või ainult üht. Maarja on endale hea osa valinud ja seda ei võeta temalt ära.”” (LUUKA 10:38–42)

MARTA oli kindlasti töökas naine. Pole kahtlustki, et temast peeti lugu. Vastavalt esimese sajandi juudi pärimusele hinnati naise väärtust selle järgi, kui hästi ta hoolitses oma kodu ja pere eest.

Kristlikke naisi, kes elasid esimesel sajandil, ergutati samuti olema „kodutöödes usinad” (Tiitusele 2:5). Kuid neil oli ka eesõigus ja kohustus õpetada teistele oma kristlikke tõekspidamisi (Matteuse 28:19, 20; Apostlite teod 2:18).  Millised olid mõned neist „mitmesugustest toimetustest”, mille eest esimese sajandi juudi naine pidi hoolt kandma? Mida me võime õppida Jeesuse sõnadest, mida ta ütles Maarja kohta?

„Hõivatud mitmesuguste toimetustega.” Juudi perenaise päev algas varakult, ilmselt juba enne koitu (Õpetussõnad 31:15). Pärast seda, kui ta oli valmistanud perele lihtsa eine, milleks oli puder, viis ta oma pojad sünagoogi kooli. Tütred jäid koju, et ema saaks neile õpetada oskusi, mida tublil abielunaisel vaja läheb.

Ema ja tütred alustasid päeva tavaliste kodutöödega: täitsid õlilambid (1), pühkisid põrandad (2) ja lüpsid perele kuuluva kitse (3). Järgmisena hakkasid nad päevaks leiba tegema. Esmalt sõelusid tüdrukud vilja, et kõrvaldada sellest prahti (4) ning jahvatasid terad käsikiviga jämedaks jahuks (5). Ema võttis seejärel jahu ning lisas sellele vett ja juuretist. Ta sõtkus tainast (6), jättis selle siis kerkima ning jätkas muude toimingutega. Samal ajal võisid tüdrukud kalgendada värskelt lüpstud kitsepiima, et teha juustu (7).

Hiljem hommikupoolikul võis ema koos tütardega minna veel kohalikule turule. Seal, kus ta ninna tungisid ehk vürtside aroomid ja oli kuulda loomade valjusid häälitsusi ning ostjate ägedat kauplemist, hankis ta endale päevaks vajaminevat (8). Õhtusöögiks võisid olla värsked köögiviljad ja kuivatatud kala. Kui ta oli kristlane, leidis ta ehk turul ka võimaluse teistega oma tõekspidamisi jagada (Apostlite teod 17:17).

Kohusetundlik ema kasutas näiteks turule kõndides ja sealt tagasi tulles võimalust aidata oma lastel Pühakirja põhimõtteid mõista ja neid hinnata (5. Moosese 6:6, 7). Samuti võis ta tütardega arutleda selle üle, kuidas olla kokkuhoidlik sisseoste tehes (Õpetussõnad 31:14, 18).

Veel üks igapäevane töö, mida naised tegid, oli kaevul käimine (9). Seal said nad täiendada pere joogivarusid ja teiste kaevulistega samal ajal juttu vesta. Koju jõudes hakkasid ema ja tütred küpsetama. Esmalt vormiti tainast õhukesed ümmargused koogid, seejärel pandi need eelsoojendatud ahju (10), mis oli tavaliselt õues. Isuäratavat lõhna nautides ja omavahel jutustades jälgisid nad leiva küpsemist.

Pärastpoole seadsid nad sammud lähedalasetseva jõe äärde, et seal riideid pesta (11). Esmalt küürisid naised riideid leelisega – teatud taime tuhast valmistatud  naatrium- või kaaliumkarbonaatseebiga. Pärast riiete loputamist ja väljaväänamist asetasid nad need kuivama põõsaste või kivide peale.

Toonud puhta pesu koju, läksid ema ja tütred ehk maja lamedale katusele, et katkised rõivaesemed parandada (12), enne kui need taas hoiule pandi. Hiljem võis ema tütardele veel tikkimist ja kudumist õpetada (13). Varsti oligi aeg asuda õhtusööki valmistama (14). Külalislahkus oli juutidele väga omane, seepärast oli pere valmis külalistega jagama oma lihtsat einet: leiba, köögivilju, kodujuustu, kuivatatud kala ja külma vett.

Õhtul, kui lapsed end magama sättisid, määriti nende katkiseid põlvi pehmendava õliga. Võbiseva leegi valgel võisid vanemad siis jutustada neile mõne loo Pühakirjast ja öelda koos palve. Kui selles lihtsas kodus saabus öörahu, oli mehel põhjust oma naisele öelda tuntud sõnad: „Kes leiab tubli naise? Sest see on palju enam väärt kui pärlid!” (Õpetussõnad 31:10.)

Kuidas valida „hea osa”. Vaieldamatult oli esimese sajandi kohusetundlikel naistel palju „mitmesuguseid toimetusi”, mis nende päeva täitsid (Luuka 10:40). Samamoodi on tänapäeva naistel, eriti emadel, kiire elu. Nüüdisaegsed leiutised on hõlbustanud mõningate kodutööde tegemist. Kuid paljud emad peavad olude sunnil lisaks pere eest hoolitsemisele ka väljaspool kodu tööl käima.

Raskustest hoolimata jäljendavad paljud kristlikud naised tänapäeval Maarjat, kellest oli juttu artikli alguses. Nad väärtustavad kõrgelt vaimseid asju (Matteuse 5:3). Nad hoolitsevad hästi oma pere eest, nii nagu Pühakiri neid innustab seda tegema (Õpetussõnad 31:11–31). Ent nad järgivad ka põhimõtet, mida Jeesus mainis Martale. Vaimse inimesena võttis ta seda lahket nõuannet kindlasti kuulda. Kristlikud naised ei lase kodustel kohustustel end takistada omandamast Jumala kohta teadmisi (15) või rääkimast teistele oma tõekspidamistest (Matteuse 24:14; Heebrealastele 10:24, 25). Nõnda tehes valivad nad „hea osa” (Luuka 10:42). Selle tulemusena on nad väga kallid nii Jumalale, Kristusele kui ka oma perele (Õpetussõnad 18:22).