MIDA apostel Paulus õigupoolest silmas pidas, kui ütles, et Piibel on „Jumala inspireeritud”? (2. Timoteosele 3:16.) Kirjutades kreeka keeles, kasutas ta sõna, mis sõna-sõnalt tähendab „Jumala hingatud”. Paulus tahtis sellega öelda, et Jumal suunas oma püha vaimu abil Piibli kirjutajaid, kes panid kirja vaid selle, mida Tema soovis.

Need Piibli kirjutajad „rääkisid seda, mida nad said Jumalalt, juhituna pühast vaimust”, ütles apostel  Peetrus (2. Peetruse 1:21). Niisiis võis ka Paulus õigustatult kirjeldada Piibli raamatuid kui „pühi kirjutisi, mis võivad sind teha targaks, ja see toob pääste usu kaudu Kristus Jeesusesse” (2. Timoteosele 3:15).

Paljud inimesed vaidlevad ägedalt selle vastu, et Jumal on Piibli autor. Ilmutades sageli hoiakut, mida Charles Marston nimetab „põlastavaks hoolimatuseks Piibli jutustuste suhtes”, on kriitikud vaenulikult rünnanud Piibli usaldusväärsust. Mõned heidavad selle kõrvale, arvates, et see on vaid „müütide ja muinasjuttude kogumik”.

Kas võib siis Piiblit usaldada? On tähtis, et sa teeksid õige otsuse. Mispärast? Sest kui Piibel tõepoolest sisaldab sõnumit Jumalalt endalt, oleks rumal või koguni hukatuslik seda ignoreerida. Kui pead Piiblit vaid inimeste kirjutiseks ja mitte Jumala Sõnaks, siis avaldab see tunduvalt vähem mõju sinu eluviisile ja tõekspidamiste kujunemisele (1. Tessalooniklastele 2:13).

Kuidas otsustada, kas Piiblit võib usaldada? Mõtle näiteks inimestele, keda kohtad. Kuidas sa tead, kas võid neid usaldada? Üks asi on kindel – on väga raske täielikult usaldada inimesi, keda sa peaaegu üldse ei tunne. Ainult siis, kui õpid neid hästi tundma, saad aja jooksul teada, kas nad on tõesti ausad ja usaldusväärsed. Samamoodi on võimalik Piiblit tundma õppida. Ära nõustu kergekäeliselt spekulatiivsete või koguni eelarvamustele tuginevate teooriatega, mis õõnestavad Piibli usaldusväärsust. Võta aega, et kaaluda tõendeid, mis toetavad Piibli kinnitust, et see on „Jumala inspireeritud”.

Ära lase end heidutada tõsiasjast, et isegi mõned, kes endi sõnul on Piibli „toetajad”, ründavad selle autentsust ja usaldusväärsust.  „New Dictionary of Theology” annab teada, et enamik tänapäeva piiblikommentaatoreid – ehkki nad väidavad end olevat kristlased – „räägib Pühakirjast ainult kui inimeste kirjutisest”.

Mitmed teoloogid peavad küsitavaks, kes tegelikult Piibli raamatud kirjutas. Näiteks mõned ütlevad, et prohvet Jesaja ei kirjutanud omanimelist raamatut. Nad on seisukohal, et see Piibli raamat pandi kirja kaua pärast seda, kui Jesaja elas. Lowther Clarke ütleb oma raamatus „Concise Bible Commentary”, et see on „paljude inimeste poolt mitme põlvkonna kestel tehtud töö tulemus”. Sellised väited jätavad aga tähelepanuta, et Jeesus Kristus ja tema jüngrid mainisid korduvalt Jesajat omanimelise raamatu kirjutajana (Matteuse 3:3; 15:7; Luuka 4:17; Johannese 12:38–41; Roomlastele 9:27, 29).

Veelgi enam, sellised piiblikriitikud nagu J. R. Dummelow väidavad, et Taanieli raamatu ettekuulutused „on tegelikult ajaloosündmused, millele autor on tagantjärele andnud iidse prohvetiennustuse näo”. Nii öeldes eiravad nad taas Jeesus Kristuse enda tunnistust. Jeesus hoiatas ’pühas paigas seisva jäleda laastaja [eest], millest on rääkinud prohvet Taaniel’ (Matteuse 24:15). Kas kristlasel on põhjust uskuda, et Jeesus Kristus oleks osalenud pettuses ja kinnitanud ajalugu, mida serveeritakse prohvetiennustusena? Kindlasti mitte.

Kuid sa võid küsida: kas sel on tõesti mingit tähtsust, kes Piibli raamatud kirjutas? On küll. See on ülimalt oluline. Kas sa peaksid usaldusväärseks dokumenti, mis väidetavalt on su sõbra testament, kuid siis ilmneks, et tegelikult ta ei kirjutanudki seda? Oletame, et eksperdid ütlevad sulle, et see on võltsing – et heatahtlikud kaaslased panid kirja, mida nemad arvasid, et su sõber oleks soovinud. Kas selle dokumendi väärtus mitte ei kahaneks? Kas sa võiksid olla täiesti kindel, et see annab edasi su sõbra tegelikud soovid?

Sama lugu on ka Piibliga. Pole ime, et nii paljud inimesed – isegi need, kes peavad end kristlasteks – ei pea valeks eirata Piibli norme muu hulgas aususe ja seksuaalmoraali osas. Kui sageli oled kuulnud kedagi halvustavalt märkimas: „Aga see on ju Vanas Testamendis!” justkui tahaks ta öelda, et sellel pole kuigi suurt väärtust. Ometigi kirjeldas apostel Paulus seda osa Piiblist kui „pühi kirjutisi”, mis olid „Jumala inspireeritud”.

Kuid võib mõni vastu väita, et kõigi ekspertide ja õpetlaste toodud tõendeid ei saa lihtsalt kõrvale lükata. Muidugi mitte! Oleme ju tänu võlgu neile, kes siirastel ajenditel on teinud uurimistööd ning aidanud kindlaks teha Piibli algteksti. On selge, et väikesed vead võisid Piiblisse sisse lipsata, kui seda sajandite vältel ikka ja jälle ümber kirjutati. Tasub siiski meeles pidada, et on suur vahe, kas tunnistada, et Piibli ümberkirjutamisel võidi teha väikeseid  vigu, või heita kogu Piibel kõrvale kui inimeste väljamõeldis.

Veidi enne seda, kui Paulus ütles, et Piibel on Jumala inspireeritud, andis ta Timoteosele teada, miks see ülestähendus on vajalik. Ta sõnas, et „viimseil päevil” muutuvad „kurjad inimesed ja petturid ... aina halvemaks, eksitades teisi ja eksides” (2. Timoteosele 3:1, 13). Juba Pauluse päevil püüdsid need, kes olid näiliselt ’targad ja intelligentsed’, inimesi eksiteele viia ja nõrgendada nende usku Jeesus Kristusesse, kasutades „veenvaid väiteid” (1. Korintlastele 1:18, 19; Koloslastele 2:4, 8). Et seesuguste inimeste mõju eest end kaitsta, innustas Paulus Timoteost püsima selles, mida ta oli varasest lapseeast alates õppinud pühadest kirjutistest, mis lähtusid Jumalalt (2. Timoteosele 3:14, 15).

Seda on sama oluline teha praegu, „viimseil päevil”. Ära alahinda ohtu, et väga tarkade inimeste sageli väga „veenvad väited” võivad sind eksiteele juhtida. Selle asemel kaitse end esimese sajandi kristlaste sarnaselt, usaldades täielikult seda, mida loed Piibli lehekülgedelt – see on tõesti Jumala inspireeritud Sõna.

Jehoova tunnistajad aitavad sind hea meelega, et võiksid hakata Piiblit usaldama. Näiteks, nad võivad sulle näidata, et Piibli põhimõtted on osutunud täiesti usaldusväärseteks kogu ajaloo kestel; et Piibel läheb kokku teadusega, kui selles mõnda sellist teemat puudutatakse; et see on otsast lõpuni seesmiselt kooskõlaline; et Piiblis toodud prohvetiennustused on eksimatult täide läinud, ja veel palju muud. Kui sa soovid, võid kirjutada selle ajakirja väljaandjatele, et saada teavet, mis on aidanud miljonitel siira südamega inimestel mõista, et Piibel on tõesti Jumala Sõna.