Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas sa tead?

Kas sa tead?

Kas sa tead?

Millised tõendid väljaspool Piiblit kinnitavad, et Jeesus oli reaalne, ajalooline isik?

Mitmed Jeesusega umbes samal ajal elanud ilmalikud autorid mainisid teda oma kirjutistes. Nende seas on Cornelius Tacitus, kes kirjutas Rooma ajaloost keisrite valitsusajal. Seoses tulekahjuga, mis laastas Roomat aastal 64 m.a.j, mainib Tacitus kuulujuttu, et selle kohutava õnnetuse taga oli keiser Nero. Tacitus ütles, et Nero püüdis veeretada süü grupi inimeste peale, keda rahva seas nimetati kristlasteks. Tacitus kirjutab: „Christus, kelle nimest see nimi tuleneb, hukati Tiberiuse valitsemise ajal Pontius Pilatuse, ühe meie maavalitseja käe läbi.” („Annaalid”, XV, 44.)

Ka juudi ajaloolane Josephus Flavius mainib Jeesust. Kajastades sündmusi, mis leidsid aset pärast seda, kui umbes aastal 62 m.a.j suri Festus – Rooma maavalitseja Judeas –, ja enne kui tema järglane Albinus ametisse asus, ütleb Josephus, et ülempreester Ananus (Hannas) „kutsus kokku süneedriumi kohtunikud ja tõi nende ette Kristuseks nimetatud Jeesuse venna Jaakobuse ja mõned teised”. („Juudi muinsused”, XX, 200 (ix, 1).)

Miks nimetati Jeesust Kristuseks?

Evangeeliumites on kirjas, et kui ingel Gabriel ilmus Maarjale ja andis talle teada, et ta jääb lapseootele, siis ütles ta, et Maarja peab panema oma pojale nimeks Jeesus (Luuka 1:31). Piibli aegadel oli see nimi juutide seas üsnagi tavaline. Juudi ajaloolane Josephus kirjutas lisaks Pühakirjas mainituile veel 12 inimesest, kes kandsid sama nime. Maarja poega kutsuti „naatsaretlaseks”, mis aitas teda ära tunda kui Jeesust, kes oli pärit Naatsaretist (Markuse 10:47). Samuti sai ta tuntuks nime all „Kristus” või Jeesus Kristus (Matteuse 16:16). Mida see tähendab?

Sõna „Kristus” tuleneb kreekakeelsest sõnast Khri·stosʹ, mille heebreakeelne vaste on Ma·šiʹahh ehk Messias. Mõlemad sõnad tähendavad sõna-sõnalt „Võitut”. Seda nimetust kasutati täiesti kohaselt ka teiste puhul, kes elasid enne Jeesust. Näiteks nii Moosest, Aaronit kui ka kuningas Taavetit nimetati võituteks, mis tähendab, et Jumal oli määranud neid vastutusrikkasse ja tähtsasse ametisse. (3. Moosese 4:3; 8:12; 2. Saamueli 22:51; Heebrealastele 11:24–26.) Jeesus, ettekuulutatud Messias, oli Jehoova silmapaistvaim esindaja. Seepärast nimetati teda õigustatult „Kristuseks, elava Jumala Pojaks” (Matteuse 16:16; Taaniel 9:25).

[Pilt lk 15]

Kunstniku kujutus Josephus Flaviusest