Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kirjastaja, kelle südameasjaks oli Piibel

Kirjastaja, kelle südameasjaks oli Piibel

Kirjastaja, kelle südameasjaks oli Piibel

KÄSITSI kirjutatud raamatute ja rullraamatute ajalugu ulatub tuhandete aastate tagusesse aega. Raamatute trükkimine on aga uuem nähtus. Esimesed teadaolevad trükitud raamatud on pärit Hiinast aastast 868 m.a.j ning neid trükiti graveeritud puuklotside abil. Saksamaal leiutas 1455. aasta paiku Johannes Gutenberg liikuvad metallist trükitüübid ja andis välja esimese trükitud Piibli, mis oli ladinakeelne.

Kuid Piiblite ja teiste raamatute levitamine sai tõelise hoo sisse alles mõni aasta hiljem, kui raamatute kirjastamisest oli saanud tööstusharu. Kirjastamise keskuseks Saksamaal kujunes Nürnberg ning sellest linnast pärit Anton Koberger võis olla esimene laiahaardeliselt tegutsenud ning rahvusvaheline piiblitrükkal ja -kirjastaja.

Neile varastele piiblikirjastajatele, sealhulgas Anton Kobergerile, on tegelikult tänu võlgu kõigist kultuuridest inimesed. Tutvugem nüüd Kobergeri ja tema tööga lähemalt.

„Huvitatud ühest raamatust – Piiblist”

Koberger asutas Nürnbergi esimese trükikoja 1470. aastal. Ettevõtte parimatel aegadel oli samal ajal käigus 24 trükipressi, tööl 100 trükkalit, kunstnikku ja teisi töölisi Baselis, Strasbourgis, Lyonis ja muudes Euroopa linnades. Koberger kirjastas keskaegseid ladinakeelseid tekste ja suure osa tolle aja teaduslikust kirjandusest. Ta andis oma elu jooksul välja 236 nimetust trükiseid. Mõni oli mitmesaja leheküljeline, kusjuures kõik lehed trükiti ükshaaval käsitrükipressidel.

Kobergeri raamatud said kuulsaks oma ilu ning hea ja selge trükikirja poolest. „Koberger nõudis alati värskelt valatud teravate trükitüüpide kasutamist,” kirjutab ajaloolane Alfred Börckel. „Kulunud tähti ei tohtinud kasutada.” Kõigele lisaks olid paljudes Kobergeri raamatutes ja Piiblites detailsed puulõikeillustratsioonid.

Koberger oli oma karjääri algusest kuni lõpuni „huvitatud ühest raamatust – Piiblist”, kirjutas tema biograaf Oscar Hase. Koberger ja tema kolleegid nägid palju vaeva selle nimel, et saada oma käsutusse võimalikult täpseid Piibli tekste. Ent neid polnud sugugi lihtne hankida, sest paljud pärgamentkäsikirjad olid kloostrite kalleim vara, mida kopeerimiseks laenati välja vaid lühikeseks ajaks, kui üldse.

Ladina- ja saksakeelsed Piiblid

Koberger tegi ladinakeelsest Piiblist „Biblia Latina” 15 trükki, esimese 1475. aastal. Mõnel väljaandel olid illustratsioonid Noa laevast, kümnest käsust ja Saalomoni templist. 1483. aastal trükkis Koberger saksakeelse „Biblia Germanica”, mille trükiarvuks oli 1500 – tolle aja kohta päris märkimisväärne kogus. Selles Piiblis oli üle 100 puulõikeillustratsiooni, et lugejat köita, selgitada teksti ja tuletada kirjaoskamatutele meelde tuntud piiblilugusid. Iseäranis just selle väljaande pildid mõjutasid hilisemaid Piibli illustraatoreid, eriti saksakeelsete Piiblite illustraatoreid.

Kobergeri 1483. aasta saksakeelne Piibel sai väga menukaks, kuid nagu aeg näitas, jäigi see ainsaks tema kirjastatud saksakeelseks Piibliks. Ehkki tema toimetajad olid hoolega sõnastust kohandanud, et see ühtiks kiriku poolt heakskiidetud ladinakeelse Vulgataga, oli tema tõlke aluseks siiski 14. sajandist pärit valdeslaste tõlge, mis oli keelatud. * Järgmisel aastal asus paavst Innocentius VIII hävitama valdeslaste kogukondi. Seejärel kiriku vastuseis emakeelsetele Piiblitele kasvas. 22. märtsil 1485 andis Saksamaa Mainzi peapiiskop Berthold välja käskkirja keelustada Piibli tõlkimine saksa keelde. Aasta pärast 4. jaanuaril uuendas Berthold seda käskkirja. Säärase mürgise õhkkonna pärast ei julgenud Koberger enam saksakeelseid Piibleid trükkida.

Sellegipoolest ei olnud Anton Kobergeri töö asjatu. Ta oli esimeste seas, kes valmistas äsjaleiutatud trükikunsti abil igat sorti raamatuid, et need oleksid Euroopas taskukohasemad ja kättesaadavamad. Kobergeri tegevus aitas seega Piiblil jõuda lihtinimeste kätte.

[Allmärkus]

^ lõik 11 Vaata 2002. aasta 15. märtsi „Vahitornist” artiklit „Valdeslased – ketseritest protestantideks”.

[Pildid lk 26]

Vasakult paremale: puulõige Taanielist lõvide augus, esitäht lehtkulla taustal, selge trükikiri

[Pilt lk 26]

Koberger

[Pildid lk 26]

Detailid Kobergeri ladina- ja saksakeelsest Piiblist: kaunistused ja 1. Moosese 1:1 kommentaarid

[Piltide allikaviited lk 26]

Kõik fotod Piiblist: Courtesy American Bible Society Library; Koberger: Mit freundlicher Genehmigung der Linotype GmbH