„Võta oma poeg!”
Saa Jumalaga lähedaseks
„Võta oma poeg!”
LAPSE surm on üks valusamaid tragöödiaid. Jehoova Jumal aga suudab niisugused kaotused heastada. Kust me seda teame? Piibli aegadel andis ta mõnele inimesele võime surnuid üles äratada. Üks juhtum, mis on kirjas 2. Kuningate 4:8–37, räägib sellest, kuidas prohvet Eliisa ühe poisi ellu äratas.
Lugu leiab aset Suunemi linnas. Üks mees ja naine, kel pole lapsi, teevad Eliisale head, pakkudes talle alati söögipoolist ja öömaja. Seepärast ütleb tänulik prohvet kord naisele: „Aasta pärast selsamal ajal sa kaisutad poega!” Lõpuks koidabki päev, millest naine ei julgenud enam unistadagi, ja nagu Eliisa oli öelnud, hoiab ta oma kätel poisslast. Naise rõõm ei kesta kahjuks kaua. Mõned aastad hiljem tekib poisil põllul olles tugev peavalu, nii et ta viiakse koju, kus ta ema põlvedel sureb (salmid 16, 19, 20). Murest murtud ema võtab oma poja väikese surnukeha sülle ja paneb ta õrnalt prohveti voodisse.
Oma mehe nõusolekul asub naine viivitamata teele umbes 30 kilomeetri kaugusele Karmeli mäele Eliisa juurde. Eliisaga kohtudes ta ei nuta, hala ega näita ka mingil muul moel välja oma teravat valu. Kas on see sellest, et ta teab, kuidas Eliisa eelkäija Eelija oli ühe lesknaise poja ellu äratanud? (1. Kuningate 17:17–23.) Kas suunemlanna usub, et Eliisa võib ka tema poja üles äratada? Igatahes ei nõustu naine ilma Eliisata lahkuma.
Jõudnud Suunemisse, läheb Eliisa üksi tuppa, kus ta on nii mitmeidki öid veetnud, ning näeb oma voodis väikese poisi elutut keha (salm 32). Tõenäoliselt anub prohvet Jehoovat lapse pärast väga tungivalt. Eliisa küürutab poisi kohal ja lapse ihu soojeneb. Väike süda, mis oli juba seisma jäänud, hakkab taas tuksuma. Seejärel laseb Eliisa kutsuda lapse ema ning ütleb talle sõnad, mis naise sügava hingepiina mõõtmatuks õnneks pööravad. „Võta oma poeg!” lausub prohvet (salmid 34, 36).
Jutustus suunemlanna poja ülesäratamisest pakub nii lootust kui ka lohutust. Jehoova mõistab nende vanemate leina, kes on oma lapse kaotanud. Lisaks sellele ta ka soovib väga surnuid ellu äratada (Iiob 14:14, 15). See, et Eliisa ja teised jumalateenijad Piibli aegadel surnuid üles äratasid, kinnitab, et Jehoova teeb niisuguseid imesid ka tulevases õiglases maailmas, kuid veel suuremas ulatuses. *
Piibli tõotus surnute ülesäratamise kohta ei võta muidugi ära valu, mida toob lähedase surm. Üks ustav kristlane, isa, kes kaotas oma ainsa lapse, ütles: „Mu valu ei kao täielikult enne seda, kui saan taas oma poega kallistada.” Kujuta ette, kui võrratu see on, et võid kunagi taas kohtuda oma lähedastega, kes on surnud. Juba üksnes selle teadmine, et saad neid kord jälle emmata, aitab praegu kaotusvalu kanda. Kas ei tahaks sa õppida paremini tundma Jumalat, kes on andnud meile nii imelise lootuse?
[Allmärkus]
^ lõik 5 Rohkem infot surnute ülesäratamise kohta võid leida raamatust „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” 7. peatükist. Väljaandjad Jehoova tunnistajad.