Kas sa tead?

Miks on Piiblis 1. kirjas korintlastele juttu ebajumalatele ohverdatud lihast?

▪ Apostel Paulus kirjutas: „Sööge kõike, mida lihaturul müüakse, esitamata küsimusi südametunnistuse pärast” (1. Korintlastele 10:25). Kust sealne liha pärit oli?

Loomohvrite toomine oli Kreeka ja Rooma templites peamine kombetalitus, kuid selle käigus ei söödud ära kogu ohvriloomade liha. Ülejääk müüdi maha lihaturgudel. Raamat „Idol Meat in Corinth” märgib: „Kultuseteenreid ... nimetati ka kokkadeks ja/või lihunikeks. Mõnikord müüsid nad ohvrilooma tapmise eest tasuks saadud lihatükid turul maha.”

Niisiis polnud mitte kõik turul müüdav liha pärit usutalitustelt. Pompei turuhoone (ladina k macellum) väljakaevamiste käigus leiti näiteks terveid lamba skelette. Nagu ütleb õpetlane Henry J. Cadbury, näitab see, et „lihaloomi võidi macellum’is müüa nii elusalt kui tapetult, ja peale selle müüdi ka loomi, mis olid tapetud või ohverdatud templis”.

Paulus tahtis seega öelda, et kuigi kristlased ei osale paganlikus jumalakummardamises, ei tähenda see, et nad peaksid templis ohverdatud liha pidama rüvetunuks.

Miks valitses Jeesuse päevil juutide ja samaarlaste vahel vaen?

▪ Johannese 4:9 ütleb, et „juudid ei tee mingit tegemist samaarlastega”. Nendevaheliste lahkhelide juured paistavad ulatuvat aega, mil Jerobeam seadis põhjapoolses kümnest suguharust koosnevas Iisraeli kuningriigis sisse ebajumalakummardamise (1. Kuningate 12:26–30). Samaarlased olid pärit põhjapoolse kuningriigi pealinnast Samaariast. Aja jooksul hakati kõiki põhjapoolse kuningriigi elanikke samaarlasteks kutsuma. Kui kümme suguharu langesid aastal 740 e.m.a Assüüria kätte, asustasid vallutajad kogu sealse ala paganatest võõramaalastega. Segaabielud uute asunike ja kohalike vahel rüvetasid samaarlaste jumalakummardamist veelgi enam.

Sajandeid hiljem seisid samaarlased vastu Babüloonia vangipõlvest naasnud juutide püüetele ehitada uuesti üles Jehoova tempel ja Jeruusalemma müürid (Esra 4:1–23; Nehemja 3:33–4:2). Usuline vastasseis läks veelgi pinevamaks, kui samaarlased ehitasid Gerisimi mäele oma templi, mis leidis ilmselt aset neljandal sajandil e.m.a.

Jeesuse päevil kandis sõna „samaarlane” endas pigem religioosset kui geograafilist tähendusvarjundit ja viitas Samaarias levinud sekti pooldajatele. Samaarlased kummardasid Jumalat veelgi Gerisimi mäel ning juudid suhtusid neisse põlguse ja lugupidamatusega (Johannese 4:20–22; 8:48).

[Pilt lk 12]

Keraamiline vaagen, kus on kujutatud loomohvri toomist, 6. sajand e.m.a

[Allikaviide]

Musée du Louvre, Paris

[Pilt lk 12]

Jerobeam seadis sisse ebajumalakultuse