Kas sa tead?
Kas sa tead?
Miks olid Jeruusalemma templis rahavahetajad?
▪ Mõni päev enne oma surma astus Jeesus välja äärmiselt ülekohtuse tegevuse vastu, mis templis toimus. Piibel jutustab: „Jeesus ... ajas välja kõik, kes templis müüsid ja ostsid, ning lükkas ümber rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid. Ja ta ütles neile: „Kirjutatud on: „Minu koda hakatakse hüüdma palvekojaks”, aga teie teete selle röövlikoopaks!”” (Matteuse 21:12, 13).
Esimesel sajandil rändasid paljudes linnades ja maades elavad juudid ja juudi proselüüdid pühadeks Jeruusalemma ning neil olid kaasas oma elukohas käibel olevad mündid. Iga-aastase templimaksu maksmiseks ning ohvriloomade ja vabatahtlike ohvrite ostmiseks nõuti neilt aga konkreetses vääringus raha. Seepärast vahetasid rahavahetajad teenustasu eest erisuguse päritolu ja nimiväärtusega münte templis nõutavaks vääringuks. Pühade eel seadsid rahavahetajad oma lauad üles templi paganateõue.
Kuna Jeesus ütles, et rahavahetajad teevad templist röövlikoopa, võib järeldada, et nad võtsid raha vahetamise eest pööraselt kõrget vahekasu.
Miks olid õlipuud piibliaegadel eriti hinnatud?
▪ Õlipuud ja viinamäed olid loetletud õnnistuste hulgas, mida Jumal oma rahvale ustavuse eest tõotas (5. Moosese 6:10, 11). Tänapäevalgi on õlipuu oma kasvupiirkonnas väga hinnatud. Õlipuu võib sadu aastaid rikkalikult saaki anda ega nõua seejuures palju hoolitsust. Kultuurõlipuu kasvab jõudsalt isegi kivises pinnases ja talub hästi põudasid. Kui õlipuu maha raiuda, kasvab kännust mitu võrset, mis võivad areneda uuteks puudeks.
Õlipuu koort ja lehti hinnati piibliaegadel palavikku alandava toime tõttu. Vanadest okstest immitsevat vanillilõhnalist vaiku kasutati parfümeerias. Peamiselt aga väärtustati seda puud toidutaimena – oliivide ja eeskätt neist saadava õli pärast. Küpse oliivi viljaliha sisaldab umbes 50 protsenti õli.
Hea puu võis aastas anda umbes 55 liitrit õli. Oliiviõli kasutati ka lambiõlina, rituaalsetes ja usulistes toimingutes, keha- ja juuksehooldusvahendina ning pehmendava ja rahustava vahendina haavade ravis (2. Moosese 27:20; 3. Moosese 2:1–7; 8:1–12; Rutt 3:3; Luuka 10:33, 34).