Kas sa tead?

Kuidas vanaaja Iisraelis templiteenistust rahastati?

▪ Templiteenistust toetati maksudega, peamiselt kümnisega, mis oli kõigile kohustuslik. Ent oli ka muud laadi makse. Näiteks siis, kui ehitati kogudusetelki, käskis Jehoova Moosesel koguda igalt arvele võetud iisraellaselt pool hõbeseeklit „tõstelõivuks Jehoovale” (2. Moosese 30:12–16).

Ilmselt sai Iisraelis tavaks, et kõik juudid maksid igal aastal selle summa suurust templimaksu. See oli sama maks, mida Jeesus käskis Peetrusel kala suust leitud mündiga maksta (Matteuse 17:24–27).

Mõni aasta tagasi leiti Jeruusalemmast kaks seda tüüpi hõbemünti, millega templimaksu maksti. Üks münt, mis oli vermitud Tüüroses aastal 22 m.a.j, leiti esimesest sajandist pärit heitveekanalist. Selle seekli ühel küljel on Tüürose peajumala Melkarti ehk Baali kujutis, teisel laevaninas seisva kotka kujutis. Teine münt, mis leiti templimäelt eemaldatud kiviprahist, on pärit juutide Rooma-vastase mässu esimesest aastast, vahemikust 66–67 m.a.j. Sellel mündil on kujutatud karikat ja kolme väikest granaatõuna, lisaks on mündil kirjad „pool seeklit” ja „püha Jeruusalemm”. Professor Gabriel Barkay kommenteerib, et see münt „on saanud tules kahjustada, tõenäoliselt 70. aasta tulekahjus, milles hävis teine tempel”.

Kui võimsad olid Babüloonia kuninga Nebukadnetsari saavutused ehituse vallas?

▪ Piiblis Taanieli raamatus on kirjas Nebukadnetsari sõnad „Eks see ole see suur Paabel, mille ma oma võimsa jõuga olen ehitanud kuninglikuks valitsuspaigaks ja oma väärikuse auks?” (Taaniel 4:27). Kas muistne Paabel ehk Babülon oli tõepoolest suur ja uhke linn?

Ajaloolaste sõnul ehitas Nebukadnetsar templeid, paleesid ja linnamüüre ning rajas muljetavaldavad rippaiad. Linna südames asuva peatempli juurde kuulus tsikuraat ehk astmiktorn, mis oli tõenäoliselt üle 70 meetri kõrge. Ent Nebukadnetsari „kõige kuulsamad saavutused on protsessioonitee ja Ištari värav”, öeldakse raamatus „Babylon – City of Wonders”. Ištari väravast läbi kulgev protsessioonitee oli ääristatud müüridega, millel olid sammuvate lõvide reljeefid. Värava enda, Babüloni suurejoonelisima sissekäigu kohta ütleb sama raamat: „Oma tumesiniste glasuuritud telliste ning sadade kõndivate sõnnide ja draakonite reljeefkujutistega jättis see muistsetele pealinnakülastajatele kahtlemata kustumatu mulje.”

20. sajandi alguses kaevasid arheoloogid välja tuhandeid protsessioonitee ja Ištari värava osi ning kasutasid neist paljusid rekonstruktsioonide valmistamiseks, mida võib näha Saksamaal Berliinis asuvas Pergamoni muuseumis.

[Pildid lk 12]

Tegelik suurus

[Allikaviited]

Ülemised: Clara Emit, Courtesy of Israel Antiquities Authority; alumised: Zev Radovan

[Pilt lk 12]

Ištari värava rekonstruktsioon