„Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda!” ütleb Piibel (Õpetussõnad 22:3). See nõuanne kehtib ka loodusõnnetuste puhul. Kui antakse hoiatus peatse vulkaanipurske, võimaliku üleujutuse või läheneva orkaani või taifuuni eest, on tark riskipiirkonnast turvalisemasse paika evakueeruda. Elu on märksa hinnalisem kui maja või muu omand.

Kui võimalik, tasub otsida endale elukoht väljaspool riskipiirkonda. Üks asjatundja ütleb: „Loodusõnnetuse risk on väga suur just teatud kohtades. Riskipiirkonnad moodustavad maakera pindalast vaid väga väikese osa ja enamik tulevastest ulatuslikest loodusõnnetustest toimub just neis paigus.” Näiteks võivad need olla madalad rannikualad või maakera murrangujoonte lähedased piirkonnad. Sa võid loodusõnnetusse sattumise ohtu oluliselt vähendada, kui sa ei lähe elama riskipiirkonda või kolid sealt ära turvalisemasse paika.

Kõigist ettevaatusabinõudest hoolimata võib loodusõnnetus sind ikkagi ootamatult tabada. Olukorraga on palju kergem toime tulla, kui sa oled läbi mõelnud, kuidas sel juhul tegutseda. See on ka kooskõlas eespool tsiteeritud piiblikoha Õpetussõnad 22:3 nõuandega. Kas sul on hädaabikomplekt kokku pandud ja käepärast? Väljaanne „1–2–3 of Disaster Education” soovitab komplekti panna järgmised asjad: esmaabitarbed, pudelivesi, mitteriknev toit ning olulised dokumendid. Samuti oleks arukas koos perega läbi arutada, millised loodusõnnetused võivad teie kodukanti tabada ning mida oleks iga õnnetuse puhul hea teha.

Sellest on abi mis tahes olukorras. Piibel ütleb, et Jumal on „hella halastuse Isa ja kogu lohutuse Jumal, kes lohutab meid kõigis meie raskustes”. Üks teine salm ütleb, et ta on „Jumal, kes lohutab masendunuid” (2. Korintlastele 1:3, 4; 7:6).

Jumal teab täpselt kõigi oma teenijate käekäiku. Ta on armastuse Jumal ja pakub lohutust mitmel moel (1. Johannese 4:8). Kui paluda Jumalalt tema püha vaimu, mitte imet,  aitab see igas olukorras. Püha vaim võib tuletada meelde lohutavaid piiblisalme, mis pakuvad hädaajal meelerahu. Ustavad jumalateenijad võivad tunda end nagu muistse Iisraeli kuningas Taavet, kes ütles: „Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su kepp ja su sau, need trööstivad mind!” (Laul 23:4).

Esimesel sajandil ennustas kristlik prohvet Agabos, et „kogu asustatud maa peale on tulemas suur näljahäda”, ja nii „Claudiuse ajal tõesti ka juhtus”. Näljahäda puudutas rängalt paljusid Jeesuse jüngreid Judeas. Mida tegid mujal elavad kristlased, kui kuulsid kaasteenijate täbarast olukorrast? Piibliloos öeldakse: „Jüngrid [otsustasid] saata Judeas elavatele vendadele abi, igaüks oma võimaluste kohaselt” (Apostlite teod 11:28, 29). Armastus pani neid tegutsema ja hädasolijaid aitama.

Tänapäeval tegutsevad jumalateenijad katastroofide puhul samamoodi. Jehoova tunnistajad on tuntud oma usukaaslaste aitamise poolest. Näiteks kui Tšiilit oli 27. veebruaril 2010 tabanud tugev maavärin, tõttasid Jehoova tunnistajad hädalistele appi. Karla, kelle kodu tsunami minema pühkis, jutustab: „Nii lohutav ja julgustav oli näha, et juba järgmisel päeval tulid teistes paikades elavad usukaaslased meile appi. Kahtlemata oli Jehoova see, kes lohutas meid nende vabatahtlike abivalmiduse kaudu. Tundsin end armastatu ja kaitstuna.” Karla vanaisa, kes ei ole Jehoova tunnistaja, jälgis, kuidas tunnistajad üksteist aitasid. Ta lausus: „Ma ei ole aastate vältel oma kirikus midagi sellist näinud.” Seepärast palus ta, et Jehoova tunnistajad hakkaksid temaga Piiblit uurima.

Läbikäimine nendega, kes armastavad Jumalat, võib hädaajal suureks abiks olla. Ent kas tuleb kunagi aeg, mil kuskil maailmas ei toimu enam loodusõnnetusi? Vaadakem, mida Piibel selle kohta ütleb.