LOODUSÕNNETUSED on uudistes sagedaseks teemaks. Eales varem pole neis nii paljud inimesed kannatanud kui praegu. Belgias asuva katastroofide epidemioloogia uurimise keskuse teatel toimus ainuüksi 2010. aastal 373 katastroofi, milles hukkus vähemalt 296 000 inimest.

Paari viimase aastakümnega võrreldes on märgatavalt tõusnud ka katastroofide arv. Näiteks toimus aastatel 1975–1999 tublisti alla 300 katastroofi aastas, kuid aastatel 2000–2010 keskmiselt ligi 400 katastroofi aastas. Vahest oled sinagi mõelnud, miks toimub just praegusel ajal nii palju õnnetusi.

Ehkki osa inimesi nimetab niisugused katastroofe Jumala teoks, ei ole need tegelikult tema saadetud. Jumal ei põhjusta loodusõnnetusi, mis on tänapäeval väga paljudele inimestele kannatusi valmistanud. Teisalt on Piibel meie päeviks tõepoolest katastroofe ennustanud. Näiteks tekstis Matteuse 24:7, 8 on kirjas Jeesuse sõnad „Näljahädasid ja maavärinaid [tuleb] ühes paigas teise järel. See kõik on sünnitusvalude algus”. Miks kuulutas Jeesus neid hädasid ette ja milline tähendus on sel meile?

Jumala Poeg Jeesus lausus need sõnad vastuseks talle esitatud küsimusele „Mis on ... selle ajastu lõpulejõudmise tundemärk?” (Matteuse 24:3). Ta rääkis, et muu hulgas leiab aset mitmesuguseid õnnetusi. Seejärel ütles ta paljutähendava mõtte: „Kui te näete seda kõike toimumas, teadke, et Jumala kuningriik on lähedal” (Luuka 21:31). Seepärast on fakt, et meie päevil toimub palju loodusõnnetusi, väga tähendusrikas. See näitab, et tulekul on suured muutused.

Kui loodusõnnetuste ega muude katastroofide taga pole Jumal, kes või mis siis on? Vastust sellele küsimusele mõistame üksnes siis, kui tunnustame Piiblis toodud tähtsat fakti, et „kogu maailm on Kurja võimuses”  (1. Johannese 5:19). Sellest piiblisalmist selgub, et maailma murettekitavate olukordade taga ei ole Jumal. Sageli põhjustab hädasid hoopis Kuri – Jumala vaenlane, keda Piibel nimetab ka „Kuradiks ja Saatanaks” (Ilmutus 12:9, 12).

See isekas Jumala vaenlane ei pea inimelu millekski. Kuna kogu maailm on tema võimu all, on ta samasugust suhtumist edendanud ka inimeste seas. Piibel on ennustanud, et „viimseil päevil” on inimesed „enesearmastajad, rahaarmastajad, iseteadvad, üleolevad” (2. Timoteosele 3:1, 2). Seepärast pole üllatav, et Saatan on ehitanud üles maailma, mille alustaladeks on need ja teised halvad omadused. Saatan õhutab inimesi tarbima maa ressursse isekalt ja ahnelt ning see seab tihtipeale inimelu ohtu.

Kuidas soodustab tänapäeva ahne maailm loodusõnnetuste toimumist? ÜRO raportis üleilmsete katastroofide kohta öeldakse: „Väga sageli on riskipiirkonnad, näiteks luhad, tihedasti asustatud. Metsade ja märgalade hävitamine kahandab keskkonna vastupanuvõimet. Kõigele lisaks ähvardab inimkonda globaalse kliimamuutuse oht ja merepinna taseme tõus, mis on tingitud inimtegevuse tagajärjel suurenenud kasvuhoonegaaside hulgast.” Ehkki suur osa sellisest inimtegevusest väidetakse olevat vajalik majanduskasvuks, on selle taga tegelikult kogu maailmas valitsev isekus ja ahnus.

Paljud eksperdid on hakanud mõistma, et hoolimatu inimtegevus on loodusõnnetuste laastavaid tagajärgi süvendanud. Inimesed on tegutsenud Saatana huvides, toetades ühiskonnakorda, mis soodustab loodusõnnetuste laastavat mõju.

Seega on paljud loodusõnnetused hoolimatu inimtegevuse tagajärg. Mõned õnnetused poleks olnud nii laastavad, kui nad oleksid toimunud kusagil mujal. Paljudes maailma paikades on loodusõnnetuste tagajärjed olnud hullemad südametunnistuseta inimeste ebaausate tegude tõttu ning samuti majandusliku või sotsiaalse ebavõrdsuse pärast, mis sunnib suuri rahvamasse elama riskipiirkondades. Siiski ei saa öelda, et kõik, kes on sattunud mingisse õnnetusse, kannataksid mõne konkreetse isiku süü või hoolimatuse tõttu. Piibel ütleb, et „aeg ja juhus tabab ... kõiki” (Koguja 9:11, UM).

Oleme vaadelnud põhjusi, miks loodusõnnetused toimuvad. Aga mis aitab meil toime tulla, kui meie kodukanti peaks tabama loodusõnnetus? Räägime nüüd, mida me saame ette võtta, et õnnetused meile võimalikult vähe kahju tooksid.