Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

”Armastage üksteist”

”Armastage üksteist”

”Armastage üksteist”

”Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist. Nii nagu mina teid olen armastanud, armastage üksteist ka teie. Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.” (JOHANNESE 13:34, 35)

Mida see tähendab? Kristus käskis oma järelkäijatel üksteist armastada, just nagu tema neid armastas. Milles siis ilmnes Jeesuse armastus oma järelkäijate vastu? Jeesus ei lasknud end mõjutada rahvuslikel ja soolistel eelarvamustel, mis olid tema päevil laialt levinud (Johannese 4:7—10). Armastus ajendas Jeesust ohverdama oma aega ja jõudu ning loobuma enda mugavustest, et aidata teisi (Markuse 6:30—34). Jeesuse maise elu lõpus ilmnes tema armastus aga täiesti erakordsel viisil. ”Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma hinge lammaste eest,” ütles ta (Johannese 10:11).

Algkristlaste eeskuju. Esimesel sajandil kutsusid kristlased üksteist vendadeks ja õdedeks (Fileemonile 1, 2). Kristlikku kogudusse olid teretulnud igast rahvusest inimesed, sest kristlased uskusid, et ”pole ... mingit vahet juudil ja kreeklasel, sest kõigil on sama Isand” (Roomlastele 10:11, 12). Pärast 33. aasta nädalatepüha asusid Jeruusalemma jüngrid ”müüma enda omandit ja vara ning jagasid tulust kõigile, nii nagu kellelegi vaja oli”. Miks nad seda tegid? Selleks, et äsjaristitutel oleks võimalik jääda Jeruusalemma ning keskenduda apostlite õpetusele (Apostlite teod 2:41—45). Mis oli sellise heldekäelisuse ajendiks? Vähem kui 200 aastat pärast apostlite surma tsiteeris Tertullianus teiste inimeste sõnu kristlaste kohta: ”Vaadake, ... kuidas nad üksteist armastavad ... ja kuidas nad on valmis üksteise eest isegi surema.”

Kes järgivad tänapäeval algkristlaste eeskuju? Raamat ”The History of the Decline and Fall of the Roman Empire” (1837) täheldas, et kristlased on sajandite jooksul ”üksteise vastu toime pannud palju suuremaid metsikusi, kui nad ise on uskmatute fanatismi tõttu tunda saanud”. Ühest hiljutisest USA uurimusest ilmnes, et religioossetel inimestel, kellest enamik pidas end kristlaseks, on rassilised eelarvamused. Tihtipeale ei ühenda ühe riigi kirikuskäijaid teistes maades elavate usukaaslastega mitte miski. Nii ei ole neil võimalik ega teki neil ka soovi üksteist hädas aidata.

Aastal 2004, pärast seda kui Floridat oli kahe kuu jooksul tabanud neli orkaani, kontrollis Florida hädaabikomitee esimees, kas hädaabitarbeid kasutatakse õigesti. Ta ütles, et mitte ükski teine rühmitis pole nii hästi organiseeritud kui Jehoova tunnistajad. Seetõttu pakkus ta neile mis tahes vahendeid, mida neil vaja läheb. Mõned aastad varem, aastal 1997, oli Jehoova tunnistajate päästemeeskond viinud ravimeid, toitu ja riideid Kongo DV-sse, et aidata nii sealseid usukaaslasi kui ka teisi hädalisi. Euroopa Jehoova tunnistajad olid annetanud nende heaks ühtekokku rohkem kui 700 000 euro väärtuses hädaabitarbeid.