Piibliaegade tekstiilid ja värvid

PIIBLIS räägitakse üsna palju sellest, mis tegumoega, mis materjalist ja mis värvi rõivaid kandsid inimesed sajandeid tagasi.

Muidugi ei käsitle Piibel tolleaegseid riietusstiile väga põhjalikult. Ent need riietust puudutavad üksikasjad, mida ta mainib, aitavad lugejal piiblilugusid elavamalt ette kujutada.

Näiteks võime lugeda, et Aadam ja Eeva kombineerisid endale primitiivsed kehakatted — viigilehtedest kokkuõmmeldud niudepõlled. Hiljem andis Jumal neile niudepõllede asemele vastupidavamad pikad nahkriided (1. Moosese 3:7, 21, UM).

2. Moosese raamatu 28. ja 39. peatükk kirjeldavad üksikasjalikult Iisraeli ülempreestri riietust. Selle hulka kuulus linane alusrõivas, pikk valge tuunika, kootud vöö, sinine varrukateta pealisrõivas, tikitud õlarüü ja rinnakilp, samuti turban sellele kinnitatud kullast plaadiga. Juba ainuüksi see, kui loeme, millistest kallitest materjalidest need rõivad olid tehtud, aitab ette kujutada, kui muljetavaldavad need välja nägid (2. Moosese 39:1—5, 22—29).

Prohvet Eelija kandis riietust, mis oli talle niivõrd iseloomulik, et inimesed tundsid ta kohe ära järgmise kirjelduse järgi: ”Mees kandis karusnahka ja tal oli niuete ümber nahkvöö vööl!” Sajandeid hiljem pidasid mõned juudid Ristija Johannest Eelijaks, võib-olla nende sarnase riietuse tõttu (2. Kuningate 1:8; Matteuse 3:4; Johannese 1:21).

Tekstiilid ja värvid. Piiblis on hulgaliselt viiteid riidematerjalidele ja eri värvi kangastele, samuti on  mainitud ketramist, kudumist ja õmblemist. * Peamised rõivamaterjalid olid piibliaegadel villane ja linane riie. 1. Moosese 4:2 (P 1997) on kirjas, et ”Aabel oli lambakarjane”. Ent seda, kas Aabel kasvatas lambaid villa pärast, Piibel ei ütle. Linast riiet mainitakse esimest korda tekstis 1. Moosese 41:42, kus on öeldud, et vaarao andis Joosepile linased riided. See sündmus toimus 18. sajandil e.m.a. Piibel ei maini, et juudid oleksid puuvillasest riidest rõivaid kandnud. On aga teada, et puuvillane riidematerjal oli Lähis-Ida maades kasutusel juba kauges minevikus.

Nii lina- kui ka villakiust kedrati eri jämedusega lõngasid. Lõngast omakorda kooti kangas. Lõnga ja riiet värviti paljude värvainetega. Valmis kangast valmistati vajaliku suurusega riided. Riideesemeid kaunistati sageli mitmevärviliste tikanditega, mis lisas neile ilu ja väärtust (Kohtumõistjate 5:30).

Sageli mainitud värvused Piiblis on sinine, purpur  ja karmiinpunane (eestikeelses Piiblis ”helepunane”). Iisraellastel tuli panna oma rõivaste narmastega allääre kohale sinine pael, mis pidi tuletama neile meelde nende erilist suhet oma Jumala Jehoovaga (4. Moosese 15:38—40, UM). Ülempreestri riiete ning kogudusetelgi ja templi dekoratiivsete tekstiilidega seoses on Piiblis sageli kasutatud heebrea sõnu tekheʹlet ja ’ar·ga·manʹ, millest esimene tähendab teatud sinist tooni ja teine on tõlgitud harilikult vastega ”purpurpunane”.

Kogudusetelgis ja templis kasutatud riidematerjalid. Iisraellaste jumalateenimise keskus oli kõrberännaku ajal kogudusetelk, hiljem Jeruusalemma tempel. Seepärast on mõistetav, et Jumal andis kogudusetelgi ja Saalomoni templi ehitamise ja sisustamise kohta üksikasjalikud juhtnöörid. Näiteks on seoses telgikatete ja eesriiete valmistamisega mainitud riidematerjale ja värve ning viidatud sellistele töödele nagu kudumine, värvimine, õmblemine ja tikkimine.

Kuldsete kätega meistrimehed Betsaleel ja Oholiab, aga ka paljud teised mehed ja naised, täitsid Jumala vaimust juhituna ainulaadse ülesande: nad valmistasid kogudusetelgi, mis oli Jehoova teenimise vääriline (2. Moosese 35:30—35). 2. Moosese raamatu 26. peatükis on kirjas üksikasjalikud juhised, mis puudutavad kogudusetelgi eri osade valmistamist ja kasutatavaid materjale. Näiteks tuli suured mitmevärvilised telgikangad teha ”korrutatud linasest lõimest, purpursinisest, purpurpunasest ja helepunasest lõngast”. Suure osa telgikangaste valmistamiseks vajalikust materjalist olid iisraellased ilmselt Egiptusest kaasa toonud. Erilist hoolt nõudis kogudusetelgi ”püha ja kõige pühamat paika” eraldava paksu, mitmevärvilise, tikitud (eestikeelses Piiblis ”sissekootud”) keerubitega eesriide valmistamine (2. Moosese 26:1, 31—33). Samalaadsed juhised anti meestele, kes töötasid kangastega Jeruusalemma templi ehitusel kuningas Saalomoni alluvuses (2. Ajaraamat 1:18; 2:6).

Piiblisse talletatud üksikasjadest näeme, et muistsed heebrealased olid märkimisväärselt ettevõtlikud  ja leidlikud selles, kuidas nad kasutasid neile kättesaadavaid materjale. Piiblis räägitu ei too meie silme ette sugugi mitte ühiskonda, kus inimesed oleksid oma eluga hädavaevu toime tulnud ja kehvast materjalist ilmetuid riideid kandnud. Vastupidi, näeme, et heebrealased kandsid mitmesuguseid ja rikkalikus värvivalikus rõivaid, olenevalt sündmusest, aastaajast ja pere elujärjest.

Piibel jutustab, et Jumal andis iisraellastele pärisosaks hea maa, ”maa, mis piima ja mett voolab” (2. Moosese 3:8; 5. Moosese 26:9, 15). Kui nad teenisid ustavalt Jehoovat, õnnistas Jehoova neid, nii et nende käsi käis hästi ning nad olid õnnelikud ja eluga rahul. Ühe sellise ajalõigu kohta ütleb Piibel: ”Juuda ja Iisrael elasid julgesti, igamees oma viinapuu ja viigipuu all, Daanist kuni Beer-Sebani, kogu [kuningas] Saalomoni eluaja” (1. Kuningate 5:5).

[Allmärkus]

[Kast/pildid lk 26, 27]

Villane ja linane riie

Piibliaegadel kasvatati lambaid peamiselt piima ja villa pärast. Talunik võis üsna väikesest lambakarjast saada piisavalt villa kogu oma pere riiete tarvis. Suure lambakarja omanik võis müüa villa ülejäägi kohalikele kangatootjatele. Mõnes linnas ja külas olid omad kangatootjate ühendused. Lammaste pügamine kuulus iga-aastaste tööde hulka (1. Moosese 31:19; 38:13; 1. Saamueli 25:4, 11).

Linast riiet, mis oli väga populaarne rõivamaterjal, valmistati linataimede kiust (2. Moosese 9:31). Lina koristati, kui selle seemned olid peaaegu küpsed. Linavartel lasti päikese käes kuivada, seejärel pandi need likku, et puitunud varreosi pehmendada. Leotatud linavarred kuivatati, seejärel neid ropsiti ja eraldati neist kiud, mis kedrati lõngaks. Kuninglikud isikud ja kõrged ametnikud eelistasid kanda linaseid riideid.

[Pilt]

Kuivatatud lina enne leotamist

[Kast/pilt lk 27]

Ketramine

Üksik lina-, lambavilla-, kitsevilla- või muu kiud on habras ja lühike. Seepärast keerutati mitu kiudu kokku ehk kedrati neist vajaliku paksuse ja pikkusega niiti või lõnga. Piibel ütleb tubli naise kohta: ”Ta paneb oma käed koonlapuu külge ja ta pihud hoiavad kedervart!” (Õpetussõnad 31:10, 19). See kirjakoht räägib ketramisest koonlapuu ja kedervarre abil, mis kujutasid endast kaht lihtsat pulka.

Ketraja hoidis ühes käes koonlapuud, mille ümber oli lõdvalt mähitud villa- või muud kiud ehk heie. Teise käega harutas ta koonlapuult heiet, rullides seda sõrmede vahel, ning kinnitas selle kedervarre ühes otsas oleva täkke külge. Kedervarrele andis hoogu selle küljes olev ratas — keder. Ketraja pani kedervarre keerlema, misjärel see õhus rippudes ja keereldes heide lõngaks keerutas. Valmis lõng keriti kedervarre peenema otsa ümber ning sama asja korrati otsast peale, kuni kogu koonlapuul olnud heie sai pikaks lõngaks kedratud. Nüüd oli lõng valmis värvimiseks või kudumiseks.

[Kast/pildid lk 28, 29]

Värvimine

Villane ja linane lõng puhastati ning lõnga või sellest kootud riiet võidi värvida mitut värvi. Sügavama värvuse saamiseks tuli värvitavat materjali värvilahuses mitu korda leotada. Kuna värvaine oli kallis, pigistati liigne värvilahus pärast lõnga või riide tõrres leotamist välja, et seda saaks taas kasutada. Värvitud lõng või riie asetati kuivama.

Sünteetilisi riidevärve piibliaegadel muidugi polnud, seepärast on hämmastav, kui paljusid toone osati muistsel ajal saada loomsetest ja taimsetest ainetest. Näiteks mandlipuu lehtedest ja jahvatatud granaatõunakestast saadi kollast ning granaadipuu koorest musta värvainet. Punast värvi tehti punavärviku juurtest ja teatud liiki kilptäidest. Värvi-indigopõõsas andis sinist värvi. Ja ogakodalase sugukonna tigudest eraldatud värvipigmente kombineerides saadi värvitoonid, mis varieerusid sinisest purpuri ja karmiinpunaseni.

Kui palju tigusid läks vaja ühe riideeseme värvimiseks? Üks tigu sisaldab väga vähe värvipigmenti. Selleks, et värvida üksainus pealisrõivas teatud tumedat tooni, mida nimetatakse kuninglikuks purpuriks, oli tarvis umbes 10 000 tigu. Babüloni kuninga Nabunaidi valitsusajal olevat purpurivärvi villane riie olnud 40 korda kallim kui muud värvi villane riie. Kuna muistne Tüüros oli kuulus purpurvärvi tootja, hakati seda värvitooni nimetama ka Tüürose purpuriks.

[Pildid]

Ogakodalase karp

Purpurvärvi tõrs Iisraelis Tel Doris. 2. või 3. sajand e.m.a

[Allikaviide]

The Tel Dor Project

[Kast/pilt lk 29]

Kangakudumine

Selleks, et rõivaste ja muude tekstiilesemete saamiseks vajaliku suurusega kangast kududa, kasutati kangaspuid. Kangas tekib lõime- ja koelõngade ristlemisel. Piki kangaspuid tõmmati lõimelõngad ning nende vahele põimiti koelõngad.

Piibliaegadel kasutati kanga kudumiseks kas rõhtkangaspuid, mis asetati põrandale, või kõrgeid püstkangaspuid. Püstkangaspuudega töötades võidi lõimelõngade alumisse otsa panna raskusvihid. Muistseid kangakudumisel kasutatud raskusvihte on leitud mitmelt poolt Iisraelist.

Enamasti kudus iga pere kangast ise. Teinekord aga olid sellele tegevusalale pühendunud terved külad. Näiteks 1. Ajaraamat 4:21 mainib linase riide kudujaid, kes tõenäoliselt pidasid seda ametit kollektiivselt.

[Pilt lk 26, 27]

Sinine lõng ja purpurpunane villane riie (2. Moosese 26:1)