Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jäljenda nende usku

Ustav jumalateenija, kes hoolitses hästi oma pere eest

Ustav jumalateenija, kes hoolitses hästi oma pere eest

HÄMARUS oli laotanud oma hõlma üle väikese Petlemma linna. Joosep kinnitas eesli selga veel ühe kompsu, silmitses öist linnakest ning patsutas oma väikest, ent visa koormalooma. Ta mõtles eelseisvale pikale teekonnale Egiptusesse. Kuidas saab nende väike pere hakkama sel võõral maal, kus on teine keel ja kombed?

Joosepil polnud kerge oma kallile naisele Maarjale öelda, et neil tuleb kodunt lahkuda. Kuid ta võttis kätte ja siiski tegi seda. Ta jutustas naisele unenäost, milles ingel oli andnud talle teada Jumala sõnumi: kuningas Herodes tahab nende pisipoega surmata ja seetõttu tuleb neil viivitamata põgeneda (Matteuse 2:13, 14). Mõistagi tundis Maarja muret ja hämmingut. Miks peaks keegi tahtma tappa tema süütut lapsukest, kes pole kellelegi midagi kurja teinud? Seda ei käsitanud ei Maarja ega Joosep. Ent nad usaldasid Jehoovat ja seadsid end minekuks valmis.

Öö varjus, kui Petlemm magas sügavasti ega osanud aimatagi, milline tragöödia ees ootab, lahkusid Joosep ja Maarja koos Jeesusega linnast. Kui nad lõuna poole liikusid ja idataevas puhtest õhetama hakkas, võis Joosep mõelda, mis küll edasi saab. Kuidas saab tema, lihtne puusepp, kaitsta oma peret nii võimsa mehe kui Herodese eest? Kas ta suudab oma pere eest hästi hoolitseda? Kas ta suudab viia lõpule Jehoova Jumalalt saadud vastutusrikka ülesande kanda hoolt Jeesuse eest, kes pole sugugi tavaline laps? Joosepi õlul lasunud kohustused polnud kergete killast. Käsitleme nüüd seda, kuidas sai Joosep oma ülesannetega hakkama, ning vaatame, mil moel on Joosepi usk eeskujuks tänapäeva isadele ja ka kõigile teistele.

Joosep kaitses oma peret

Rohkem kui aasta eest, pärast seda kui Joosep oli oma kodulinnas Naatsaretis Eeli tütre Maarjaga kihlunud, oli tema elu täielikult muutunud. Joosep oli pidanud Maarjat vooruslikuks, jumalakartlikuks neiuks, siis aga saanud teada, et tema kihlatu ootab last. Ta kavatses end Maarjast salaja lahutada, et kaitsta teda skandaali eest. * Ent unenäos ilmus talle ingel, kes ütles, et Maarja on lapseootel Jehoova pühast vaimust. Ingel lisas, et Maarja poeg ”päästab oma rahva pattudest”. Ta rahustas Joosepit: ”Ära karda oma naist Maarjat enda juurde võtta” (Matteuse 1:18—21).

Joosep kui Jumalale kuulekas ja hea südamega mees tegigi nii, nagu ingel oli talle öelnud. Ta võttis enda kanda ülikaaluka ülesande: hoolitseda lapse eest, kes pole tema oma, kuid on väga kallis Jumalale. Mõne aja pärast läks Joosep koos oma lapseootel naisega rahvaloenduse tõttu Petlemma, nagu nõudis keisri määrus. Ja seal, Petlemmas, tõigi Maarja oma poja ilmale. *

Joosep ei viinudki Maarjat ja last tagasi Naatsaretti. Nad jäid elama Petlemma, mis asus vaid mõne kilomeetri kaugusel Jeruusalemmast. Nende pere elas vaeselt, kuid Joosep tegi kindlasti kõik, mis tema võimuses, et Maarja ja Jeesus ei peaks lausa puudust kannatama. Veidi aja pärast oli neil Petlemmas juba oma väike kodu. Ent siis, kui Jeesus oli aastane või veidi vanem, võttis nende elu jällegi ootamatu pöörde.

Hommikumaalt, tõenäoliselt kaugelt Babülonist, tulid nende juurde astroloogid. Üks täht oli juhatanud nad Joosepi ja Maarja juurde ning nad soovisid näha last, kellest pidi saama juutide kuningas. Hommikumaa mehed olid ülimalt lugupidavad. Nad tõid Jeesusele kulda, viirukit ja mürri, ootamata mingit vastutasu. Kui kummaline tunne võis Joosepil ja Maarjal küll olla ühtäkki nii kallihinnalise vara omanikud!

Samas seadsid astroloogid oma külaskäiguga väikese Jeesuse elu suurde ohtu, teadsid nad siis seda või mitte. Täht, mis oli neile teed näidanud, oli juhtinud nad esmalt Jeruusalemma, mitte otse Petlemma. Jeruusalemmas ütlesid nad despoodist valitsejale Herodesele, et otsivad last, kellest saab juutide kuningas. See sütitas Herodeses kadeduse- ja vihaleegi. (Vaata artiklit ”Lugejad küsivad: kes juhtis tähte?”, lk 29.)

Õnneks jälgis toimuvat keegi Herodesest palju võimsam isik. Kust me seda teame? Astroloogid olid kavatsenud kuningas Herodesele öelda, kust nad lapsukese leidsid. Siis aga sekkus asjade käiku Jehoova: ta andis astroloogidele unenäos käsu minna koju tagasi teist teed pidi (Matteuse 2:1—12).

Veidi aega pärast astroloogide lahkumist hoiatas Jehoova ingel Joosepit: ”Tõuse, võta laps ja ta ema ning põgene Egiptusse ja jää sinna niikauaks, kuni ma sulle ütlen, sest Herodes hakkab last otsima, et teda hukata” (Matteuse 2:13). Nagu juba artikli sissejuhatuses juttu oli, tegutses Joosep pikemalt mõtlemata. Ta seadis lapse turvalisuse kõigest muust ettepoole ja viis oma pere Egiptusesse. Tänu sellele, et astroloogid olid toonud kalleid kingitusi, oli nende perel nüüd veidi hüüt hinge taga, mis ehk aitas neid võõrsil olles hakkama saada.

Hiljem kirjutatud apokrüüfilised müüdid ja legendid ilustavad Joosepi ja Maarja teekonda Egiptusesse. Neis on öeldud, et väike Jeesus lühendas ime läbi teekonda, muutis teeröövlid ohutuks ja pani datlipalmid alla painduma, et tema ema vilju kätte saaks. * Tegelikult oli see teekond pikk ja vaevaline rännak tundmatusse.

Lapsevanemad võivad Joosepilt palju õppida. Joosep oli valmis oma töö ja harjumuspärase elu sinnapaika jätma, et kaitsta peret ohu eest. Ta suhtus pere eest hoolitsemisse kui pühasse, Jumalalt saadud kohustusse. Tänapäeval tuleb vanematel kasvatada lapsi maailmas, kus varitsevad kõiksugu ohud. Ohus on nii laste moraal kui ka elu. Kui tublid on küll emad ja isad, kes tegutsevad otsusekindlalt nagu Joosep, püüdes kõigest väest oma lapsi halbade mõjutuste eest kaitsta!

Ta hoolitses oma pere eest

Paistab, et Joosepi pere ei jäänud Egiptusesse kuigi kauaks. Varsti andis ingel Joosepile teada, et Herodes on surnud, ning Joosep ja Maarja läksid koos Jeesusega kodumaale tagasi. Üks muistne ennustus oli öelnud, et Jehoova kutsub ”oma poja Egiptusest” (Matteuse 2:15). Tänu Joosepi kuulekale tegutsemisele läks see ennustus täide. Ent kuhu pidi ta oma pere nüüd viima?

Joosep oli tark: ta oli ettevaatlik Herodese ametijärglase Arhelaose suhtes, kes oli nagu tema eelkäijagi paheline ja julm valitseja. Jumala juhatust järgides viis Joosep pere põhja poole Galileasse oma kodulinna Naatsaretti, eemale Jeruusalemmast ja sealsetest intriigidest. Naatsaretis kasvatasid Joosep ja Maarja oma lapsed üles (Matteuse 2:19—23).

Joosepi ja Maarja elujärg oli tagasihoidlik ja nende elu polnud sugugi meelakkumine. Piibel nimetab Joosepit puusepaks. Selle ameti juurde kuulus tollal puude langetamine, kohalevedu ja kuivatamine. Puusepad ehitasid maju, valmistasid paate, sildu, vankreid, rattaid, ikkeid ja igasuguseid põllutööriistu (Matteuse 13:55). See oli raske füüsiline töö. Piibliaegadel töötasid paljud puusepad oma koduukse lähedal või töökojas elumaja kõrval.

Joosepil läks vaja erisuguseid tööriistu, millest mõned võis ta olla saanud oma isalt. Tema tööriistade hulka kuulusid tõenäoliselt nurklaud, lood, kriidinöör, puusepakirves, saag, tahumiskirves, haamer, puuvasar, peitlid, vibupuur, mitmesugused liimid ning vahest ka naelad, mis olid tollal üsna kallid.

Võime kujutleda, kuidas Jeesus poisipõlves vaatas oma kasuisa tööd tegemas, jälgides pärani silmi igat tema liigutust ja imetledes tema laiu õlgu, sitkeid ja osavaid käsi ning asjatundlikku pilku. Võib-olla õpetas Joosep poisile alustuseks, kuidas teha selliseid lihtsamaid töid nagu puidu konaruste lihvimine kuivanud kalanahaga. Ja arvatavasti õpetas ta Jeesusele ka seda, mille poolest erinevad üksteisest mitmesugused puiduliigid, näiteks sükomor-viigipuu, tamme ja õlipuu puit.

Jeesus nägi ka seda, et tema kasuisa tugevad käed, mis langetasid puid, tahusid palke ja tagusid tappe, on ühtaegu õrnad, kui Joosep nii teda, tema ema kui ka õdesid-vendi kallistas ja lohutas. Jah, Jeesus ei jäänud Joosepi ja Maarja ainsaks lapseks, nende pisipere kasvas. Peale Jeesuse said nad vähemalt kuus last (Matteuse 13:55, 56). Joosep pidi nägema üha rohkem vaeva, et kõik suud ära toita.

Siiski mõistis Joosep, et kõige tähtsam on hoolitseda pere vaimsuse eest. Niisiis pühendas ta aega sellele, et rääkida oma lastele Jehoova Jumalast ja õpetada neile tema seadusi. Joosep ja Maarja võtsid oma lapsed kaasa kohalikku sünagoogi, kus loeti ette Moosese seadust ja anti selle kohta selgitust. Võib-olla oli Jeesusel pärast sünagoogis käimist mustmiljon küsimust ning Joosep püüdis tema vaimset janu kustutada. Peale selle viis Joosep terve oma pere pühadeks Jeruusalemma. Selleks et käia iga-aastaste paasapühade ajal rohkem kui saja kilomeetri kaugusel Jeruusalemmas, võis perel ühtekokku kuluda kaks nädalat.

Tänapäeval hoolitsevad kristlikud perepead samuti oma pere vaimsuse eest. Ennastsalgavalt seavad nad laste vaimse juhendamise ettepoole kõigest muust, ka aineliste hüvede taotlemisest. Nad pingutavad selle nimel, et võtta lapsed kaasa kristlikele koosolekutele ja suurematele kokkutulekutele. Nagu Joosep mõistavad ka nemad, et see on parim investeering, mis nad oma laste heaks teha saavad.

”Suur mure”

Kui Jeesus oli 12-aastane, läks Joosep perega paasapühadeks Jeruusalemma nagu alati. Pühade ajal võtsid sellise retke üheskoos ette paljud pered, kes liikusid pikkade vooridena üle kevadiselt rohetava maastiku. Kui nad jõudsid mäe otsas trooniva Jeruusalemma lähistele, kus oli aheram maastik, laulsid paljud palveteekonna- ehk ülesmineku laule (Laulud 120—134). Linn kihas sadadest tuhandetest inimestest. Pärast paasapüha läksid pered seltsis oma kodupaika tagasi. Joosep ja Maarja, kelle tähelepanu võis olla hõivatud paljude asjadega, eeldasid, et Jeesus on teekaaslaste seas, vahest koos teiste sugulastega. Alles siis, kui Jeruusalemm jäi juba päevateekonna kaugusele, avastasid nad kohkumusega, et poiss on kadunud (Luuka 2:41—44).

Meeleheites kiirustasid Joosep ja Maarja tuldud teed tagasi. Nüüd, kui nad mööda tänavaid Jeesust otsisid ja tema nime hüüdsid, võis Jeruusalemm tunduda kummastavalt tühi. Kuhu Jeesus küll kaduda sai? Oli juba kolmas päev ja nad polnud teda ikka veel leidnud. Kas Joosep võis mõelda, et ta on Jehoova usaldust kohutaval kombel petnud? Viimaks läksid Joosep ja Maarja templisse ning sealt nad Jeesuse leidsidki. Poiss istus ühes kambris koos hulga õpetatud meeste — seadusetundjatega. Millist kergendust tema vanemad küll tundsid! (Luuka 2:45, 46.)

Jeesus kuulas seadusetundjaid ning esitas neile õhinal küsimusi. Tema terane mõistus ja vastused avaldasid meestele sügavat muljet. Maarja ja Joosep olid aga rabatud. Pühakirja jutustuses ei mainita, et Joosep midagi öelnud oleks. Ent Maarja sõnad räägivad ilmekalt nende mõlema eest. Ema ütles pojale: ”Laps, miks sa meile niimoodi tegid? Isa ja mina oleme sind suure murega otsinud” (Luuka 2:47, 48).

Vaid mõne pintslitõmbega maalib Jumala Sõna lapsevanemaks olemisest realistliku pildi. Vanemaroll võib kaasa tuua palju stressi, ja seda isegi siis, kui laps on täiuslik. Laste kasvatamine praeguses ohte tulvil maailmas võib tuua äraarvamatult suurt muret, kuid isadele ja emadele võib anda kindlust teadmine, et Jumal mõistab nende raskusi.

Õnneks oli Jeesus jäänud sellesse ainsasse paika maailmas, kus ta tundis end kõige lähemal oma taevasele isale Jehoovale. Ta lausa neelas endasse kõike, mida seal võis teada saada. Seepärast vastas ta oma vanematele ilmsüütult: ”Miks teil oli vaja mind otsida? Kas te ei teadnud, et küllap ma olen oma Isa kojas?” (Luuka 2:49).

Kahtlemata mõtles Joosep neile sõnadele palju kordi. Ehk tundis ta Jeesuse öeldu üle isegi uhkust. Oli ta ju oma kasupoega hoolega õpetanud, et ta Jehoovasse just nõnda suhtuks. Sõna ”isa” tekitas Jeesuses juba poisina sooje tundeid — seda suuresti tänu lähedastele suhetele Joosepiga.

Kui sa oled isa, kas adud, et sul on suurepärane võimalus aidata oma lapsel mõista, milline on hea ja turvatunnet pakkuv isa? Kui sul on kasulapsi, mõtle Joosepi eeskujule ning kohtle igaüht neist kui ainulaadset ja väärtuslikku isiksust. Aita neil saada lähedaseks taevase isa Jehoova Jumalaga.

Ta viis oma ülesande lõpule

Pärast neid sündmusi räägib Piibel Joosepist üksnes vihjamisi, kuid see vähenegi väärib tähelepanu. Piibel ütleb, et Jeesus ”allus neile [oma vanematele] edaspidigi”. Samuti on seal kirjas, et ”Jeesus edenes tarkuse ja kasvu poolest ning leidis üha rohkem soosingut nii Jumala kui ka inimeste silmis” (Luuka 2:51, 52). Need sõnad näitavad Joosepi kohta nii mõndagi. Näiteks sellest, et Joosepi täiuslik poeg pidas temast lugu ja allus talle, võib järeldada, et Joosep täitis oma perepearolli hästi.

Nagu lugesime, edenes Jeesus tarkuse poolest. Kahtlemata oli Joosepil ka selles suur roll. Noil päevil oli juutidel vanasõna, mis ütles, et üksnes meestel, kes saavad lubada endale jõudeelu, on võimalik tõeliselt targaks saada, kuid et lihttöölised, nagu puusepad, talupidajad ja sepad, ”ei oska mõista õigust ega kohut ja neid ei leia sealt, kus räägitakse mõistujutte”. Täisealisena tõestas Jeesus, kui vale on see vanasõna. Samuti oli ta poisipõlves tihti kuulnud, kuidas tema kasuisa, lihtne puusepp, jagas pädevalt õpetust Jehoova õiguse ja kohtumõistmise kohta. Kahtlemata tegi Joosep seda lugematuil kordadel.

Joosepil oli oma osa ka Jeesuse füüsilises arengus. Jeesus kasvas tugevaks ja terveks meheks, mis näitab, et tema eest kanti hästi hoolt. Peale selle kasvatas Joosep Jeesusest tubli töömehe. Jeesus polnud tuntud üksnes kui puusepa poeg, vaid ka kui puusepp (Markuse 6:3). Niisiis andis Joosep Jeesusele head väljaõpet. Perepead teevad targalt, kui nad Joosepi eeskujul hoolitsevad oma laste aineliste vajaduste eest ning samuti selle eest, et lapsed tulevikus enda elatamisega hakkama saaksid.

Kui jõuame Piiblit lugedes jutustuseni, mis räägib, kuidas Jeesus end 30-aastaselt ristida lasi, ei mainita enam Joosepit. Paistab, et selleks ajaks oli Maarja juba lesk. (Vaata kasti ”Millal Joosep suri?”, lk 27.) Ent Joosep oli jätnud endast maha sügava jälje — suurepärase eeskuju isast, kes kaitses oma peret, hoolitses omade eest ning viis oma ülesande lõpule. Joosepi usku tasub jäljendada igal isal, igal perepeal ja tegelikult igal kristlasel.

[Allmärkused]

^ lõik 7 Noil päevil peeti kihlust peaaegu võrdväärseks abieluga.

^ lõik 8 Vaata artiklit ”Jäljenda nende usku. Maarja ’mõtles neile sõnadele oma südames’ ” 2008. aasta 1. oktoobri ”Vahitornist”.

^ lõik 14 Piibel näitab selgelt, et Jeesus sooritas oma esimese imeteo alles pärast ristimist (Johannese 2:1—11). Rohkem teavet apokrüüfiliste evangeeliumide kohta leiab artiklist ”Apokrüüfilised evangeeliumid. Kas peidetud tõed Jeesuse kohta?”, lk 18.

[Kast lk 27]

Millal Joosep suri?

Me teame, et ajal, kui Jeesus oli 12-aastane, oli Joosep veel elus. Umbes selles vanuses hakkasid paljud juudi poisid oma isa ametit õppima ja 15-aastaselt said neist õpipoisid. Paistab, et Joosep elas vähemalt nii kaua, et ta jõudis Jeesusele puusepatöö selgeks õpetada. Kas Joosep oli veel elus, kui Jeesus 30-aastaselt oma teenistust alustas? Vägagi tõenäoliselt ei olnud. Jeesuse teenistusajast jutustavad piiblilood mainivad Jeesuse ema, vendi ja õdesid, kuid Joosepit mitte. Ühel korral nimetatakse Jeesust ”Maarja pojaks”, mitte aga Joosepi pojaks (Markuse 6:3). Maarjat kirjeldatakse tegutsemas ja otsuseid langetamas abikaasaga nõu pidamata (Johannese 2:1—5). Abielus naise puhul oleks selline teguviis olnud väga tavatu. Ja kui Jeesus oli suremas, usaldas ta oma ema apostel Johannese hoolde (Johannese 19:26, 27). Kui Joosep oleks olnud elus, poleks selleks vajadust olnud. Ilmselt suri Joosep siis, kui Jeesus oli veel suhteliselt noor mees. Arvata võib, et pere vanima pojana võttis Jeesus puusepatöö üle ning hoolitses oma pere eest seni, kuni lasi end ristida.

[Pilt lk 24]

Joosep toimis otsustavalt ja isetult, et kaitsta oma last

[Pilt lk 25]

Joosep nägi palju vaeva, et hoolitseda oma pere eest

[Pilt lk 26]

Joosep käis koos perega korrapäraselt Jeruusalemma templis Jumalat kummardamas

[Pilt lk 28]

Joosep õpetas oma pojale puusepaametit