”AITÄH!” Kellele ei meeldiks, kui teda tänatakse hea töö või südamest tehtud kingituse eest? Me tahame tunda, et teised, eriti need, keda me armastame, hindavad meie püüdeid. Jumal Jehoovat armastame muidugi üle kõige. Kas tema hindab seda, mida me teda teenides teeme? Vastuse saamiseks mõelgem Ebed-Melekile, mehele, kes riskis eluga, et päästa Jumala prohvet. (Loe Jeremija 38:7—13 ja 39:16—18.)

Kes oli Ebed-Melek? Ilmselt oli ta üks Juuda kuninga Sidkija õukondlane. * Ebed-Melek elas samal ajal kui Jeremija, kelle Jumal oli läkitanud ustavusetut Juudat eelseisva hävingu eest hoiatama. Olgugi et Ebed-Melekit ümbritsesid jumalatud vürstid, oli tema jumalakartlik ja pidas Jeremijast väga lugu. Ebed-Meleki head omadused pandi proovile, kui pahatahtlikud vürstid Jeremijat alusetult mässuõhutamises süüdistasid ja viskasid ta mudasesse kaevu, kus ta oleks surnud (Jeremija 38:4—6). Mida võis nüüd Ebed-Melek Jeremija heaks teha?

Ebed-Melek tegutses julgelt ja otsustavalt, trotsides igasugust hirmu vürstide arvatava kättemaksu pärast. Ta läks avalikult Sidkija juurde ja väljendas pahameelt Jeremija julma kohtlemise üle. Viidates tõenäoliselt ülekohtu toimepanijatele, ütles ta kuningale: ”Need mehed on talitanud kurjasti kõiges, mis nad on teinud prohvet Jeremijale” (Jeremija 38:9). Ebed-Melekit saatis Sidkija juures edu ja ta võttis kuninga käsul endaga ühes 30 meest, kelle kaasabil Jeremija päästa.

Nüüd ilmnes Ebed-Meleki veel üks ihaldusväärne omadus — headus. Ebed-Melek võttis ”räbalaid ja kaltse ja laskis need köitega kaevu Jeremijale”. Milleks räbalad ja kaltsud? Jeremija sai panna need kaenlaalustesse köite alla pehmenduseks, et köied nii palju ei hõõruks, kui teda sügavast mudast välja vinnatakse (Jeremija 38:11—13).

Jehoovale ei jäänud Ebed-Meleki tegu märkamata. Kas ta hindas seda? Jeremija kaudu ütles Jumal Ebed-Melekile, et Juuda häving on ähvardavalt ligi. Seejärel andis Jumal talle ”pääsemise kohta viiekordse garantii”, nagu üks õpetlane seda nimetab. Jehoova sõnas: ”Sind ma päästan, ... sind ei anta nende meeste kätte, ... ma päästan sind tõesti, ... sa ei lange mõõga läbi, ... saad enesele saagiks oma hinge.” Miks lubas Jehoova Ebed-Melekit kaitsta? Jehoova ütles: ”Sellepärast et sa oled lootnud minu peale” (Jeremija 39:16—18). Jehoova teadis, et Ebed-Meleki tegude ajendiks ei olnud üksnes mure Jeremija pärast, vaid et tal oli ka kindel usk Jumalasse ja lootus tema peale.

Õpetus on selge: Jehoova hindab seda, mida me teda kummardades teeme. Piibel kinnitab, et Jumal mäletab iga väiksematki tegu, mida usku täis süda meid tema teenistuses tegema ajendab (Markuse 12:41—44). Kas sind tõmbab sellise hindava Jumala poole? Kui jah, võid olla kindel, et ta toimib nii, nagu on öeldud tema Sõnas: ”Ta annab tasu neile, kes teda tõsimeeli otsivad” (Heebrealastele 11:6).

Soovituslik piiblilugemine maiks:

▪ Jeremija 32—50

[Allmärkus]