Kuidas Jeesus poliitikasse suhtus?

EVANGEELIUMIKIRJUTAJAD toovad ära mitu sündmust Jeesuse teenistustööst, kus tal tuli poliitikaga otseselt kokku puutuda. Näiteks veidi aega pärast seda, kui Jeesus umbes 30-aastaselt ristiti, pakkus Kurat talle maailmavalitseja positsiooni. Hiljem Jeesuse teenistuse käigus soovis rahvas temast kuninga teha. Pärastpoole aga üritasid inimesed avaldada talle survet sekkuda aktiivselt poliitikasse. Kuidas Jeesus reageeris? Vaadelgem neid kolme juhtumit.

Maailmavalitseja. Evangeeliumid kirjutavad, et Kurat pakkus Jeesusele valitsemist ”kõigi maailma kuningriikide” üle. Mõelda vaid, kui palju oleks Jeesus saanud kannatustes inimkonna heaks ära teha, kui tal oleks olnud maailmavalitseja võim! Poliitikasse sukeldunud inimene, kes on siiralt huvitatud inimkonna edusammudest, vaevalt et suudaks sellisele pakkumisele vastu seista. Jeesus aga keeldus sellest (Matteuse 4:8—11).

Kuningas. Paljud Jeesuse kaasaegsed ihkasid nii väga valitsejat, kes lahendaks nende majanduslikud ja poliitilised probleemid. Jeesuse võimetest vaimustuses rahvas soovis, et Jeesus poliitilises tegevuses kaasa lööks. Kuidas Jeesus sellele reageeris? Johannes kirjutab: ”Jeesus ..., teades, et nad kavatsevad tulla ja ta kinni võtta, et teha temast kuningas, läks jälle ära mäele üksindusse” (Johannese 6:10—15). Ta ilmselgelt keeldus sekkumast poliitikasse.

Aktiivselt poliitikasse sekkuja. Pangem tähele, mis juhtus päevil enne seda, kui Jeesus surmati. Tema poole pöördusid variseride jüngrid koos herodeslastega, kes kuulusid ühte poliitilisse rühmitusse. Esimesed pooldasid sõltumatust Rooma keisririigist, teised aga soosisid Roomat. Nad tahtsid, et Jeesus võtaks kindla poliitilise seisukoha küsimuses, kas juudid peaksid Roomale makse maksma.

 Markus talletas Jeesuse vastuse: ”Miks te mind kiusate? Tooge mulle näha üks denaar.” Nad tõidki ühe. Jeesus küsis neilt: ”Kelle kujutis ja pealiskiri see on?” Nad vastasid talle: ”Keisri.” Siis ütles Jeesus: ”Makske tagasi keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” (Markuse 12:13—17). Jeesuse vastuse tagamaid kommenteeriv raamat ”Church and State — The Story of Two Kingdoms” ütleb kokkuvõtlikult: ”Ta keeldus poliitilise messia rollist ning selgitas korrektselt, kust läheb piir selle vahel, mida võib nõuda keiser ja mida Jumal.”

Kristust ei jätnud kaugeltki ükskõikseks sellised probleemid nagu vaesus, korruptsioon ja ebaõiglus. Piibel näitabki, et teda puudutas sügavalt ümbritsevate inimeste haletsusväärne seisund (Markuse 6:33, 34). Ometi ei algatanud Jeesus kampaaniat maailma vabastamiseks ülekohtust, ehkki oli neid, kes nii väga püüdsid teda mässida tolle aja põletavatesse küsimustesse.

Nagu neist näidetest ilmneb, keeldus Jeesus poliitilistesse afääridesse sekkumast. Ent kuidas on lugu tänapäeva kristlastega? Mida peaksid nemad tegema?