Kes kuulab meie palveid?
Kes kuulab meie palveid?
KUI üldse keegi palveid kuulab, siis peaks see loogiliselt võttes olema meie Looja. Kes veel peale inimaju valmistaja oleks võimeline meie mõtteid lugema? Kes muu suudaks palvetele vastata ja inimesi nende erisugustes muredes aidata? Võib aga tekkida küsimus, kas Loojasse uskuda on ikka mõistlik.
Paljud arvavad, et Loojasse uskumine tähendab nüüdisteadusele selja keeramist. Kuid väide, et teadus ja usk on kokkusobimatud, ei vasta tõele.
▪ Hiljuti küsitleti ühe uurimuse käigus 1646 professorit 21 USA eliitülikoolist. Ainult kolmandik neist valis oma seisukoha kirjeldamiseks vastusevariandi „Ma ei usu Jumalat”.
Fakt on see, et arvukalt teadlasi usub Jumala olemasolu.
Kust leida tõendeid Looja olemasolu kohta?
Kas me peaksime pimesi uskuma, et on olemas Looja, kes meie palveid kuulab? Kindlasti mitte. Usk peab rajanema tõenditel. Piibel ütleb: „Usk on ... veendumus selles, mida ei nähta” (Heebrealastele 11:1, P 1988). Põhjendatud veendumus eeldab tõendite olemasolu. Toome näite. Me ei näe raadiolaineid, kuid oleme veendunud, et need eksisteerivad, sest teise inimese hääl mobiilitelefonis jõuab meieni just nende nähtamatute lainete kaudu. Samamoodi ei näe me ka Jumalat, kuid me saame uurida tõendeid, mis võivad meid veenda, et ta peab olemas olema.
Kust me võime leida tõendeid Jumala olemasolu kohta? Tegelikult igalt poolt enda ümbert. Piiblis on järgmine arutluskäik: „Muidugi on iga maja kellegi ehitatud, aga Jumal on see, kes on ehitanud kõik” (Heebrealastele 3:4). Kas sa oled selle väite loogikaga nõus? Kui sa mõtiskled universumi korrapära, elu päritolu või kõige keerukama maise struktuuri, inimaju üle, võid jõuda järeldusele, et peab olema olemas keegi inimestest kõrgem. *
Siiski ei saa loodusest Jumala kohta kõike teada. Täheldada loodusmaailmas tõendeid Jumala olemasolu kohta on otsekui kuulda ukse taga kellegi samme. Sammud tõendavad, et keegi peab seal olema. Ent saamaks teada, kes see on, tuleb uks lahti teha. Midagi samalaadset on vaja teha selleks, et teada saada, kes on meie imelise looduse taga.
Piibel avab ukse Jumala tundmaõppimiseks. Kui teed Piibli lahti ning uurid seal kirjasolevaid üksikasjalikke prohvetiennustusi ja nende täitumist, leiad tõendeid Jumala olemasolu kohta. * Piiblilood pajatavad ka sellest, kuidas Jumal on aegade jooksul inimestega tegelenud. Nendest lugudest ilmneb hästi, millised isikuomadused on Jumalal, kes meie palveid kuulab.
Looja isiksus
Piibel näitab, et Jumal on konkreetne indiviid — isik, keda võib tundma õppida. See on väga loogiline, kuna üksnes isik võib meid niihästi kuulata kui ka mõista. Piibel ütleb Jumala kohta: „Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha [kõik inimesed]!” (Laul 65:3). Jumal kuulab kõiki, kes kindlas usus tema poole palvetavad. Tal on ka nimi. Kirjakohas Õpetussõnad 15:29 öeldakse: „Jehoova on õelatest kaugel, aga ta kuuleb õigete palveid!”
Jehoova pole tundetu. Ta on „armastuse ... Jumal” ja „õnnelik Jumal” (2. Korintlastele 13:11; 1. Timoteosele 1:11). Piibel räägib, et enne veeuputust, kui maa peal lokkas kurjus, Jehoova „süda valutas” (1. Moosese 6:5, 6). Väide, nagu saadaks Jumal inimestele kannatusi, et neid proovile panna, on läbini vale. Piibel ütleb: „Kaugel on Jumalast õelus” (Iiob 34:10). Sa võid aga mõelda, et kui Jumal on kõikvõimas Looja, miks ta pole siis kannatustele lõppu teinud.
Jehoova on kinkinud inimestele tahtevabaduse, ning see näitab samuti, kui hea Jumal ta on. Me kõik ju hindame seda, et võime elada oma elu just nii, nagu meile meeldib. Paraku aga kasutavad paljud inimesed oma tahtevabadust kurjasti ning põhjustavad seeläbi nii endale kui ka teistele kannatusi. Sellega jõuame ühe väga olulise küsimuseni: kuidas võiks Jumal kõrvaldada maailmast kannatused, ilma et ta võtaks inimestelt ära nende vaba tahte? Sellele küsimusele otsib vastust meie järgmine artikkel.
[Allmärkused]
^ lõik 8 Üksikasjalikumalt käsitletakse tõendeid Jumala olemasolu kohta brošüüris „Elu päritolu. Viis vältimatut küsimust” ja raamatus „Kas on olemas Looja, kes meist hoolib?”. Väljaandjad Jehoova tunnistajad.
^ lõik 10 Brošüür „Raamat kõigile inimestele” ja raamat „Kas Piibel on Jumala või inimese sõna?” („The Bible — God’s Word or Man’s?”), mille on andnud välja Jehoova tunnistajad, esitavad hulga tõendeid selle kohta, et Piibel on Jumala inspireeritud.
[Kast lk 5]
Religioon ise on külvanud kahtlust
Paraku on religioon ise pannud paljusid inimesi kahtlema, kas on olemas kaastundlik Jumal, kes paneb tähele inimeste palveid. Kuna religioon on seotud sõdade ja terrorismiga ning on vaadanud lasteahistamisele läbi sõrmede, on isegi mõned hardad palvetajad Jumalasse usu kaotanud.
Miks on usu nimel nii palju halba tehtud? Lühidalt öeldes on selles süüdi halvad inimesed. Piibel on ette kuulutanud, et kristluse kattevarjus hakatakse tegema kurja. Apostel Paulus kirjutas kristliku koguduse ülevaatajatele: „Teie endi seast tõusevad mehed, kes räägivad pööraseid asju, et vedada jüngreid enda järele” (Apostlite teod 20:29, 30).
Jumal jälestab rikutud religiooni. Jumala Sõna, Piibel, ütleb, et valereligioonist „on leitud ... kõigi nende verd, kes on tapetud maa peal” (Ilmutus 18:24). Kuna väärusud pole õpetanud inimestele Jumala kohta tõde — seda, et Jumala põhiolemus on armastus —, lasub neil uskudel Jumala silmis veresüü (1. Johannese 4:8).
Jumal tõesti kuulab palveid ja tunneb väärusu ohvritele kaasa. Kuna ta armastab inimkonda, mõistab ta Jeesuse kaudu juba lähitulevikus silmakirjalike usutegelaste üle kohut. Jeesus ütles: „Paljud ütlevad mulle sel päeval: „Issand, Issand, kas me pole sinu nimel prohvetlikult rääkinud ...?” Ja siis ma tunnistan neile: „Ma pole iialgi teid tundnud! Minge ära mu juurest, te seaduse eirajad!”” (Matteuse 7:22, 23).
