Miks on nii palju kannatusi, kui Jumal meie palveid kuulab?

PALJUD inimesed, kes vahetevahel palvetavad, pole Jumala olemasolus siiski kindlad. Miks? Üks põhjus on see, et nad näevad maailmas nii palju kannatusi. Kas sinagi oled mõelnud, miks on inimestel sedavõrd palju vaeva, kui Jumal neist hoolib?

Kas Jumal lõigi inimesed ebatäiuslikuks ja nende elu kannatusrohkeks, nagu see praegu on? Sellisest Jumalast oleks küll raske lugu pidada. Kuid mõelgem ühele näitele. Kui sa imetleksid üht ilusat uut autot, kuid märkaksid siis, et selle tagaots on mõlkis, kas sa mõtleksid, et küllap on tootja selle nõnda disaininud? Vaevalt küll. Sa saaksid aru, et keegi või miski on autot kahjustanud.

Kui aga vaatled loodusmaailma imetabast korda ja kavandatust ning kõrvutad seda inimühiskonna kaose ja rikutusega, mis järelduse sa siis teed? Piibli sõnul lõi Jumal esimese mehe ja naise täiuslikuks, kuid nad ise nii-öelda mõlkisid end ära, olles Jumalale sõnakuulmatud (5. Moosese 32:4, 5). Hea on aga teada, et Jumal on tõotanud ebatäiuse mõlgi kõrvaldada, see tähendab, viia talle sõnakuulelikud inimesed taas täiusesse. Kuid miks on ta sellega nii kaua oodanud?

Miks on Jumal nii kaua oodanud?

Põhjus on seotud küsimusega, kellel on õigus inimeste üle valitseda. Jehoova eesmärk pole kunagi olnud, et inimesed ise endi üle valitseksid. Tema pidi olema nende valitseja. Piibel ütleb: „Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu” (Jeremija 10:23). Kahjuks otsustasid esimesed inimesed Jumala ülemvõimu vastu mässata. Nad astusid Jumala  seadusest üle ja said patuseks (1. Johannese 3:4). Nõnda minetasid nad täiuslikkuse ja tõmbasid häda kaela nii endale kui ka oma järeltulijatele.

Nüüdseks on inimesed Jehoova loal juba aastatuhandeid ise endi üle valitsenud ning ajalugu tõendab, et nad ei saa sellega edukalt hakkama. Kõik inimvalitsused on oma alamatele kannatusi põhjustanud. Ükski valitsus pole suutnud teha lõppu sõdadele, kuritegevusele, ebaõiglusele ega haigustele.

Kuidas Jumal kannatused kõrvaldab?

Piibel tõotab, et peagi rajab Jumal uue, õiglase maailmakorra (2. Peetruse 3:13). Ainult need, kes teevad valiku armastada Jumalat ja ligimest, saavad selles õiglases ühiskonnas elada (5. Moosese 30:15, 16, 19, 20).

Piibel näitab ka, et kiiresti on lähenemas kohtupäev, mil Jumal kõrvaldab maailmast kannatused ja need inimesed, kes teistele kannatusi põhjustavad (2. Peetruse 3:7). Pärast seda hakkab Jumala määratud kuningas Jeesus Kristus sõnakuulelike inimeste üle valitsema (Taaniel 7:13, 14). Mida ta valitsejana saavutab? Piibel ütleb: „Alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!” (Laul 37:11).

Taevase kuningana pühib Jeesus minema kõik halva — muu hulgas haigused, vananemise ja surma —, mis tuleneb meie esivanemate vastuhakust eluallikale Jehoovale (Laul 36:10). Jeesus tervendab kõik oma  truud alamad. Tema valitsuse all täituvad järgmised Piibli tõotused.

▪ „Ükski elanik ei ütle: „Ma olen haige.” Rahvale, kes sellel maal elab, antakse nende eksimus andeks.” (Jesaja 33:24, UM.)

▪ „[Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega hädakisa ega valu ei ole enam. Endised asjad on möödunud.” (Ilmutus 21:4.)

Ammutagem siis lohutust teadmisest, et peagi täidab Jumal oma tõotuse teha kõigile kannatustele lõpp. Ärgu tõsiasi, et ta praegu veel lubab kannatustel kesta, röövigu meilt usku sellesse, et ta tõepoolest kuulab meie palveid.

Jumal on olemas. Ta kuulab sind, kui sa temale oma südamevalu välja valad. Ta soovib väga, et sa võiksid elada peagi saabuval ajal, mil kõik su kahtlused ja vaevad on möödanik.